Ohessaare pank – kas Eesti kõige kuulsam “ehitusplats” suletakse?

Sõrve poolsaare läänekaldal asuv Ohessaare pank on viimasel kümnendil saanud tuntuks kui paik, kuhu külastajad püstitavad sadu lapikuid kivitorne.

See, mis sai alguse süütust traditsioonist, on kasvanud nii massiliseks, et kohalik omavalitsus kaalub tornide ladumise keelustamist.

Nii on sügiseks terve rand tihedalt täis erineva kõrgusega kivitorne, mõned pisemad, mõned päris kõrged. Sügistuuled ajavad tornid enamasti ümber, aga kevadel hakkab kogu ehitusprotsess taas algusest pihta. Selline massiline kivide liigutamine rikub paraku seal leiduvaid haruldasi fossiile ja geoloogilisi kihte. Kui inimesed ehitavad torne, tõstavad nad kivistisi sisaldavaid plaate paigast, mis võib lõpuks viia fossiilide kadumiseni – iga kord, kui kivi tõstetakse, kukub, hõõrdub või saab löögi, võib fossiil selle sees puruneda. Ja kui sada inimest seda teeb, siis kaobki osa ajaloost.

Mis on fossiilid? Need on kivistunud jäljed ammu elanud loomadest, kaladest, taimedest, enamasti miljonite aastate vanused. Kui fossiil kord katki läheb, siis see info kaob igaveseks.

Torm, erinevalt torne laduvast inimesest, ei võta kivimeid ükshaaval üles ega hõõru neid üksteise vastu. Just see hõõrdumine lõhub fossiile, mis on 400–440 miljonit aastat vanad ja mida kasutatakse teaduses infoallikana. Torm ja jää liigutavad kive massina, aga nad ei võta neid välja geoloogilisest kihist, kus fossiilid on seni püsinud. Inimene tõstab need kihist välja ja paneb kuhja, mis tähendab, et fossiil ei ole enam seal, kus ta teaduslikult väärtuslik on.

Kui kivitorn tuulega ümber kukub, siis fossiil lihtsalt saab veel ühe löögi juurde. Seepärast pole kivitornide ladumine “mõttetu teema”, vaid väga lihtne asi: kui tahame, et miljonite aastate vanused looduse aarded säiliks, siis me ei mängi nendega nagu legoklotsidega.

Ohessaare kivides võib leida ka hulgaliselt tavalisi kivistisi. Kui mitte muud, siis õnnetoova auguga kivikese leiab siit alati.

Sõrve poolsaare läänekaldal paiknev Ohessaare pank on umbes 400 meetrit pikk ja kuni 4 meetrit kõrge lubjakividest koosnev pangajärsak. Ohessaare panga selgroogsete lapikud kivistised on fossiilsete kalade uurijate tähelepanu all olnud enam kui 160 aastat, alates Christian Panderi monograafilistest uuringutest.

Pank asub 1959. aastal loodud Ohessaare maastikukaitsealal.

Muudetud: 16.08.2026

Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti

Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala Anna kirik

Rohuneeme kabel

Ohes­saare pank – kas Eesti kõige kuulsam “ehitusplats” suletakse?

Sõrve poolsaare läänekaldal asuv Ohessaare pank on viimasel kümnendil saanud tuntuks kui paik, kuhu külastajad püstitavad sadu lapikuid kivitorne.

Vaata ka neid lehti

Salme laev­matus – 41 viikingit, keda veel olemas ei olnudki!

Stebeli ranna­kaitse­pata­rei – Sõrve sääre “betoonist elukas”

Tehu­mardi memo­riaal – tühjad ühishauad ja granaatidega kirstud

Ohessaare pank – kas Eesti kõige kuulsam “ehitusplats” suletakse?

Salme laevmatus – 41 viikingit, keda veel olemas ei olnudki!

Stebeli rannakaitsepatarei – Sõrve sääre “betoonist elukas”

Tehumardi memoriaal – tühjad ühishauad ja granaatidega kirstud