Vastseliina linnus – Must Ratsanik ja kooljaneitsi kohting

Vastseliinas käib elu ka siis, kui päike loojub, sest oma valdusi naaseb kontrollima salapärane Must Ratsanik.

Mõnikuor võib kuuvalgel ööl kohata ka kaunist kooljaneitsit või kuulda tornikeldrisse müüritud neitsite sosinaid, mis ennustavad tulevikku.  Öötundidel võib teie tee ristuda kauni kooljaneitsi omaga. Vahest õnnestub teil mekkida linnusetorni mesilaste kõiki tõbesid ravivat imemett. See on koht, kus piir elavate ja surnute maailma vahel on õhuke kui raudrüü plekk.

Vastseliina linnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverändurite maja, mõisapark ja matkarajad ning väike Teeliste kabel.

Vastseliina linnusel oli äärmiselt oluline strateegiline tähtsus, sest ta asus vaevalt kilomeetri kaugusel tolleaegsest Liivimaa idapiirist, samuti valvas ta tähtsat kaubateed Pihkvast Tartu suunas.

Ühe rahvapärimuse järgi piiras 1381. aastal Vastseliina linnust Moskva vürsti 300 000-meheline vägi. Kuna pikaleveninud piiramine ja paljud tormijooksud halvendasid lossi kaitsjate kaitsevõimet, siis hakati üha rohkem abi otsima jumalalt. Ja ühel hommikul, päikesetõusu ajal toimus ime. Palvete lugemise lõpetanud Vastseliina linnuse pealik tabas raudotsaga noolega Vene suurvürsti. Oma väejuhist ilma jäänud venelased olid nii šokeeritud, et lõpetanud piiskopilossi piiramise.

Vastseliina pole lihtsalt varemetehunnik, vaid religioosne sihtpunkt, kuhu viib sadade kilomeetrite pikkune palverännutee otse Pirita kloostrist.

Muudetud: 16.01.2026