Vastseliina linnus

Kas teadsid, et kuuvalgetel öödel liigub Vastseliina linnuse ümbruses ringi Must Ratsenik, kes oma valdusi üle vaatab?

Vastseliina linnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverändurite maja, mõisapark ja matkarajad ning väike Teeliste kabel.

Vanade legendide kohaselt võib rändur oma teel kohata Musta Ratsanikku, kes on tulnud kuuvalgetel öödel oma valdusi üle vaatama ning kuulda tornikeldrisse maetud neitsite ettekuulutusi. Öötundidel võib teie tee ristuda kauni kooljaneitsi omaga. Vahest õnnestub teil mekkida linnusetorni mesilaste kõiki tõbesid ravivat imemett.

Vastseliina linnusel oli äärmiselt oluline strateegiline tähtsus, sest ta asus vaevalt kilomeetri kaugusel tolleaegsest Liivimaa idapiirist, samuti valvas ta tähtsat kaubateed Pihkvast Tartu suunas.

Ühe rahvapärimuse järgi piiras 1381. aastal Vastseliina linnust Moskva vürsti 300 000-meheline vägi. Kuna pikaleveninud piiramine ja paljud tormijooksud halvendasid lossi kaitsjate kaitsevõimet, siis hakati üha rohkem abi otsima jumalalt. Ja ühel hommikul, päikesetõusu ajal toimus ime. Palvete lugemise lõpetanud Vastseliina linnuse pealik tabas raudotsaga noolega Vene suurvürsti. Oma väejuhist ilma jäänud venelased olid nii šokeeritud, et lõpetasid piiskopilossi piiramise.

Lisaks sõjalisele tähtsusele oli Vastseliina ka religioosne keskus. Tänapäevalgi külastavad palverändurid Vastseliinat. Palverännak saab alguse Pirita kloostrist ning lõpeb Vastseliina linnuses.

2025. aasta detsembrini oli linnuses avatud näitus keskaegsete raudrüüde, piinariistade ning karistusmaskidest, mis annab ettekujutuse nii sõjameeste kunagisest raskest elust kui inimmõistuse leidlikkusest, kuidas ligimesele maski abil valu ja piina valmistada. Uuel hooajal uued näitued.

Muudetud: 16.01.2026