Kaarma kirik

Eesti üks vanimaid kivikirikuid, Kaarma kirik, on ehitatud mäele, mis vajus, ja dolomiidist, mis jäi püsima

Enam kui kuussada aastat tagasi olevat inimesed kandnud kokku mäe ja ehitanud sinna kiriku. Nad ei mõelnud, et kokkuveetuna ei saa maa nii tugev, et suure kivihoone raskusele vastu pidada. Päästes vajuma hakanud kirikut, ehitasid inimesed oma pühakoja korduvalt ümber- ladusid välisseintele toeks massiivsed tugipiilarid, püstitasid vahekäiku kolm tõestavat sammast, tuues ohvriks kirikuukselt avaneva vaate altarile.  Juba ehituse käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei pidanud võlvide raskusele vastu, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Võlvid jäidki endisel kujul taastamata, pikemat aega asendas neid puust lagi.

On võimalik, et Kaarma kirik ehitati pärast saarlaste 1261. aasta ülestõusu, olles tol ajal Lääne-Eesti üks suurimaid. Kirikusse mahub lahedalt oma 300 inimest. Teadlased arvavad, et  Valjala kiriku   kõrval on Kaarma vanuselt järgmine kivikirik Saaremaal ja ligikaudu samast ajaperioodist on ka Mandri-Eesti vanim, Lihula kirik. Algselt puudus Kaarma kirikul torn – see ehitati alles 15. sajajandi I poolel ja oli esimene kirikutorn Saaremaal. Kivitahvel tornimüüris aastaarvuga 1407 tähistab ilmselt torni valmimise aega, sellest alates kannab kirik ka Peeter-Pauli nime.

Ühes osas on kirik veel eriline. Kui seni oli kiviehitistes kasutatud paekivi, siis Kaarma kiriku seinad laoti kohalikust dolomiidist. Dolomiiti kasutati nii müürides kui siseviimistluses.

Kirik on võetud arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. On oletatud, et kiriku juures on muiste tegutsenud ka klooster.

Saaremaa kirikutest on Kaarmal täna kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid.  Tähelepanuväärne on ka 1645. aastast pärinev kantsel. Valjala ja Kaarma kiriku kõrval on Saaremaal vanuselt järgmised Karja kirik, Pöide kirik  ja Kihelkonna kirik.

1835. aastal asutas kiriku toonane pastor siin Saaremaa esimese laulukoori. Kirik on ka hinnatud kontserdipaik.

Muudetud: 14.02.2026