Nõmmeveski elektrijaam – Lahemaa uhkus, mille hävitas üks elektripliit

1964. aasta novembrihommikul lõppes Nõmmeveski hüdroelektrijaama hiilgeaeg ootamatu tulekahjuga, jättes looduse rüppe vaid salapärased varemed.

Nõmmeveski juga on 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga Valgejõel. See ei kuiva kunagi ära, kuid suvise põua ajal võib veetase siin mõnevõrra langeda. Vee toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool.

Just selle jõu pärast sündis siia 20. sajandi alguses üks Eesti põnevamaid tööstusrajatisi: hüdroelektrijaam, mille varemeid näed tänagi kanjonioru serval. Kuni 1920. aastateni töötas siin tavaline vesiveski. Siis aga leidis Joaveski papivabrik, et Loobu jõest ei piisa puupapivabriku laiendamisel korralikuks paberivabrikuks. Nii tekkis idee võtta elektrit kärestikuliselt Valgejõelt.

Aasatel 1923-1927 ehitati Valgejõele Nõmmeveskile hüdroelektrijaam, mille võimsus oli oma aja kohta muljet avaldav 250 hobujõudu. Algselt pidi jaam valmis saama juba varem, kuid I maailmasõda ja majanduskriis katkestasid ehitusplaanid.

Tegu oli Eestis väga ainulaade insenertehnilise lahendusega. Valgejõele ehitati enne Nõmmeveski koske esmalt jõe ülespaisutamiseks paekivist pais, et lihtsalt tõsta veetaset nii palju, et vesi voolaks jõe kõrvale rajatud umbes 140 meetri pikkusesse kanalisse. Nii tekitati kunstlik kõrguste vahe: kanal pidi voolas vesi rahulikult piki kaldaäärt edasi, Nõmmeveski kosel vajub aga jõe põhi järsult sügavamale, samas jõe kõrvale rajatud betoonpostidel kanal hoidis ikka vee kõrgemal tasemel. Nii tekitatigi kose juures kunstlik kõrguste vahe. Kosele rajatud betoonist sillalt kukkus kanalis voolanud vesi mürinal alla turbiini ja voolas tagasi Valgejõe algsesse sängi.

Pärast jaama hävimist jäi alles vaid betoonist kanal ja veidi müüre. See, rahvasuus “Hiina müüriks” kutsutud kanal hakkab juba kaugelt silma.

Jaamas töötasid juhataja-mehaanik ja kaks töölist, ülemisel korrusel oli isegi ametikorter.

Elekter viidi Joaveski vabrikusse 1,5 kilomeetri kaugusele 10 meetri kõrgustel puupostidel kulgevate vaskjuhtmete kaudu.

8. novembril 1964, päev pärast suure oktoobrirevolutsiooni aastapäeva, puhkes jaamas tulekahju. Tuli oli alguse saanud ühest teise korruse toas olnud elektripliidi katkisest juhtmest. Hoone hävis täielikult, alles jäid vaid kanal, vundament ja veidi müüri.

Sellest ajast on Nõmmeveski elektrijaam olnud vaikne tööstuspärand, mille ümber loodus tasapisi varemeid tagasi võtab. Joaveski papivabrikut põleng siiski ei mõjutanud, mõned aastad varem oli papivabrik ühendatud riikliku elektrivõrguga.

Jaama varemed kuuluvad Boorela OÜ‑le, kes on alates 2000. aastast soovinud jaama taastada ning rajada siia hüdroenergeetika muuseumi, õppeklassi ja vaateplatvormi. Keskkonnaamet pole aga seni vee-erikasutusluba andnud – Nõmmeveski asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 alal, mistõttu tuleb arvestada nii looduskaitse kui ka ettevõtlushuvi. Alternatiivina, kui tootmist ei tohi alustada, saaks kasutada kanalit vähi- või kalakasvatuses. Kohtuvaidlus jätkub.

Samal ajal muutuvad varemed üha ohtlikumaks: kanal on murenenud, postid vajuvad, sillal on liiklemine riskantne.

Nõmmeveski on koht, kus loodus ja tööstusajalugu põrkuvad – ja kus tulevik sõltub sellest, kas eelistada taastamist või lasta loodusel oma töö lõpuni teha.

Loobu jõel Nõmmeveskil on surisenud ka filmikaamerad. Siin võeti üles kaadreid filmidele Metsluiged (1987), Puud olid… (1985) ja Verekivi (1972).

Muudetud: 06.05.2026

Kabli looduskeskus

Nõmmeveski elektrijaam – Lahemaa uhkus, mille hävitas üks elektripliit

1964. aasta novembrihommikul lõppes Nõmmeveski hüdroelektrijaama hiilgeaeg ootamatu tulekahjuga, jättes looduse rüppe vaid salapärased varemed.

Vaata ka neid

Pauk­järve vaate­torn – vaade endisele pommi-polügoonile

Turjekel­deri juga ja koobas – koht, kus sündis Eesti tähtsaim lahingutaktika

Viru raba – Eesti rabade “influencer” ja vaatetornide pioneer

Paukjärve vaatetorn – vaade endisele pommi-polügoonile

Turjekelderi juga ja koobas – koht, kus sündis Eesti tähtsaim lahingutaktika