Saarest Saatseni OÜ

Saesaare jaama lahtine tulevik – kas jääb pais või tuleb kärestik.

Kunagi piirkonna elektritootmise tugisammas on nüüd aga kohtuvaidluste keskmes – kas hoida alles paisjärv kui Taevaskoja maastiku lahutamatu osa või anda Ahja jõele tagasi tema kärestikuline looduslik nägu.

Saesaare (Taevaskoja) hüdroelektrijaam on koht, kus Eesti energialugu ja looduskaitse põrkuvad kõige selgemal moel. Jaam rajati 1950.–1952. aastatel, veidi aega pärast Leevaku jaama valmimist, kui Ahja jõe kiire vool ja kollektiviseerimise ajal valitsenud elektripuudus sundisid kohalikke otsima üha uusi energiaallikaid. Paisu ehitamiseks võeti kruus, savi ja kivid otse jõe ürgoru ümbrusest ning ehitajaid abistas, nagu toona oli kombeks, ka mitu komsomolibrigaadi, sealhulgas Tallinna Polütehnilisest Instituudist. 28. detsembril 1952 hakkas jaam voolu andma.

1950. aastatel oli Saesaare jaam piirkonnale oluline, kuid juba järgmisel kümnendil jäi selle võimsus kasvavate vajaduste jaoks väikeseks. Pärast kõrgepingeliini rajamist kaotas jaam tähtsuse ning suleti 1970. aastal sootuks. Hiljem anti hooned üle metsandusele, paisjärv lasti 1976. aastal alla ja jaam erastati 1991. aastal. Jaama renoveeriti nii 1991. ja ka 2012. aastal.

Täna on elektrijaama turbiinid taas tööl, kuid hüdroenergia roll ja paisude mõju loodusele on nüüdseks oluliselt ümber hinnatud.

Nüüd seisab Saesaare jaam keskkonnaameti ja kohalike elanike vaidluste keskmes. Samas näitavad uuringud, et ükski kalapääs ei tagaks siin kalade liikumist ega jõe head seisundit, mistõttu keeldus keskkonnaamet omanikule veeloa andmisest. Tallinna halduskohus kinnitas, et otsus oli põhjendatud.

Paisu lammutamine taastaks Ahja jõe kärestikulise sängi, kuid tooks kaasa paisjärve kadumise – see on jaganud Taevaskoja kogukonna kaheks. Osa elanikke toetab jõe taastamist, teised kardavad paisjärve kadumise mõju loodusele ja turismile.

Nii seisab Saesaare hüdroelektrijaam täna teelahkmel: kas jätkata tööd kohtuvaidluste lõppemiseni või anda jõele tagasi tema looduslik nägu. Täna on Leevaku ainus hüdroelektrijaam piirkonnas, millel üldse on kindlam tulevik. See ei asu looduskaitsealal ega Natura alal ning pole ka lõhejõgi.

Eelmise sajandi keskpaigas oli siin üks Eesti kõige tihedamalt hüdroenergiaga varustatud piirkondi. Ajalooliselt on Ahja jõel töötanud koguni neli hüdroelektrijaama. Lisaks Leevakule ja Saesaarele ka Kiidjärvel ja Valgemetsas.

Muudetud: 20.10.2026

Vana-Koiola küla

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti

Meriküla, Harku vald

Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti

Muuseum on oma tegevuse lõpetanud

Ausammas on viidud Lagedile muuseumi

Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti

Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti

Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond

Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala Anna kirik

Rohuneeme kabel

25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald

Mõniste küla

Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Kabli looduskeskus

Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78028, Eesti

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti

Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub

Porkuni järv

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti

Seidla mõis

Viru-Nigula Koduloomuuseum,

Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures

Vintri küla

Kaavi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 93239, Eesti

Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti

Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti

Tornimäe Põhikooli juures

Pääsküla raba parkla

Pääsküla raba, Männiku küla

Rapla vald, Rapla maakond

Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond

Rapla vald, Rapla maakond

Velna küla

Norra küla, Järva vald, Järva maakond

Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

Meleski küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 70304, Eesti

Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,

Penuja küla, Mulgi vald

Sindi linn, Tori vald

Käru alevik,Türi vald,

Kategooriad: Põlvamaa, Põlva vald Silt: Elektrijaamad

Vaata ka neid kohti

Allikad:

Õhtuleht, 17.10.2026