Laitse loss – plaan nunnakloostrist realiseerus punanurgaga ühiselamuks

Laitse loss on kõike muud kui tavaline mõisahäärber – see on paik, kus parun unistasid nunnadest, aga kommnoored ehitasid hoopis raadiojaama.

Laitse mõisa lugu saab alguse 1622. aastal, mil see kingiti Riia bürgermeistrile Johann Ulrichile. Aja jooksul on mõis kuulunud paljudele valdajaile, sealhulgas Woldemar Reinhold Karl Aleksander von Üxküllile, kelle juhtimise all valmis 1892. aastal kaunis neogooti stiilis peahoone, mida rahvas täna rohkem lossina teab. Woldemar von Uexküll, romantilise hingelaadiga parun, kujundas lossi, mis meenutab keskaegset rüütlilossi. Arvatakse, et amatöörarhitekt Nicolai von Glehn aitas selle ainulaadse hoone kujundamisele kaasa. Uexkülli väike unistus oli rajada lossi nunnaklooster. Parun Otto von Uexküll oli 19.–20. sajandi vahetusel tugevalt mõjutatud katoliiklikust vaimsusest ja soovis siia tuua katoliku nunnad, rajada kloostrikooli ja vaimulik kasvatusasutuse. See töö jäi siiski pooleli.

Laitse loss on kandnud läbi ajaloo erinevaid funktsioone. 1930. datel tõi Vabariigi siseministeerium siia seni Harku mõisas tegutsenud  noortekoloonia, mille tarbeks hoonet veidi ümber ehitati ja lisati keskküte. Pärast sõda oli kunagine mõishäärber kontoriks kohaliku raadiojaama töötajatele. Siin toimetasid ka postkontor, sovhoosi söökla, väike pagaritöökoda, raamatukogu  ja isegi kino näidati. Lisaks olid siin korterid.

Omaette peatükk Laitse lossi ajaloos on kindlasti Laitse raadiojaama ehitus kui kommunistlike noorte lööktööprojekt. Kinnitamata andmetel oli tol ajal Eesti suurima raadiojaama ülesanne eelkõige lääne raadiokanalite segamine. Laitse Raadiojaam läks käiku aastal 1949, ENSV komsomoli löökehitusena nr2, esimene oli Leevaku Hüdroelektrijaam,  ja ehitajadki olid osaliselt samad. Noored ehitajad, kes olid kohale tulnud üle Eesti, elasid lossis neile kohandatud ruumides. Sellest ajast pärines ka klaveriga ja lavaga punanurk. Ehitusprojekt tuli siiski  Moskvast ja tehnika reparatsioonivarana Ungarist. Jaam oli Eesti NSV üks tähtsamaid raadiokeskusi, mille töö oli suuresti salastatud. Nii räägiti vähe ka komsomoli osast jaama rajamisel. Jaam töötas aastani 1998.

Kahjuks jäi loss 1994-1995 peaaegu tühjaks ning kippus lagunema.

Alates 1996. aastast on mõis eraomanduses ning põhjalikult renoveeritud. Täna tegutseb Laitse loss hotelli ja pubina. Romantilise laadiga lossis on külalistetoad, restoran ja seminariruumid erinevate ürituste korraldamiseks.

Lossi kõrvalt leiab Tuhande Tuti Mäe – inimeste ehitatud labürindi. Enam kui tuhande elustaimega labürindi läbimiseks kulub 10–15 minutit.

2026. aastal sai mõis uue omaniku Nevaliste OÜ näol.

Muudetud: 16.04.2026