Hellenurme mõis – akadeemik von Middendorff ja tema “elav herbaarium”

Hellenurme mõisapark ei ole tavaline puudesalu, vaid pigem maailmaränduri mälestusteraamat.

Hellenurme mõisnik, tuntud looduseuurija Alexander Theodor von Middendorff tõi oma kaugeilt ekspeditsioonidelt kaasa võõrpuid, mida ta siia mulda istutas. See park on elav tunnistus 19. sajandi teadusjanust, kus eksootilised liigid seisavad kõrvuti kohalike põlispuudega, valvates restaureeritud peahoone ja unikaalse kaheksatahulise aida rahu.

Hellenurme mõisa on esmamainutud aastal 1641. 1850. aastal ostis mõisa Theodor Johann von Middendorff. Seal elas ja töötas ka tema poeg, tuntud looduseuurija ja akadeemik Alexander Theodor von Middendorff. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli ornitoloog Ernst von Middendorff.

Kuulsa maadeuurija ja loodusteadlase Alexander Theodor von Middendorff oli seal mõisnikuks 19. sajandi teisel poolel ning tema ajal uuendati olulislt ka 1777. aastal ehitatud barokset peahoonet. Lisandusid puidust palkon ja tagaküljele veranda.

Nii on Hellenurme mõis olnud koduks tervele põlvkonnale silmapaistvatele meestele. Kui isa Theodor Johann alustas mõisa valitsemist, siis poeg Alexander Theodor tõusis maailmakuulsaks loodusteadlaseks ning pojapoeg Ernst jätkas traditsiooni tunnustatud ornitoloogina. See on suguvõsa, kelle nimi on raiutud nii Eesti looduskaitse ajalukku kui ka rahvusvahelisse teadusilma, ning kelle vaimu on tunda igas Hellenurme mõisapargi puus ja hoones.

Peale mõisa riigistamist toodi härrastemajja üle Hellenurme algkool. Et kooli käsutuses oli ainult osa ruume, ehitati mõisa aednikumajale juurde tiibhoone ja anti see maja koolile.

Peahoones oli sõja järel kuni 1993. aastani lastekodu. Seejärel sai mõisahoone enda kasutada hooldekodu ja paar aastat hiljem hakkas samas majas tegutsema ka lasteaed, mis tegutseb tänaseni.

On hea teada, et Alexander Theodor von Middendorfi kodukoha järgi on nime saanud ka Hellenurme neem Taimõri poolsaarel. See on haruldane jälg Eesti mõisaloost maailmakaardil, ühendades meie koduse barokkhäärberi ja karmid Arktika avarused.

Muudetud: 08.04.2026