Ulvi mõis – Heinrich Wulffi “nimevargus”

Ulvi nimi on tegelikult saksa aadlimehe Heinrich Wulffi perekonnanime väänatud kaja.

1551. aastal võttis üks “Hunt” (Wulff) mõisa üle ja sülitas kohalikule keelepruugile nii kõvasti, et me kutsume seda tänaseni tema järgi. See on 500 aastat kestnud lingvistiline vallutus, kus ühe mehe ego on kivisse raiutud ja rahvasuusse surutud.

Ulvi mõisat mainiti esimest korda 1498. a.  Mõis vahetas tihti omanikke. Selle viimane omanik enne 1919. a mõisate võõrandamist oli Alexander Rudolf Otto Heinrich von Winkler, kellele kuulus mõisasüda 1939. aastani.

Ulvi mõis on näinud kõike, mida ükski hoone üldse peljata võib. 1940. aastal marssisid sisse vallaametnikud ja hiljem asendusid nad punaste kolhoosibossidega, kes mõõtsid baroksete lagede all sotsialistlikku vilja- ja piimaplaani. See on hoone, mis on sunnitud teenima iga ettejuhtuvat riigikorda, olles kord võimu sümbol, kord lihtlabane kontoripind, kus tindipotid ja saapad ajaloolist parketti kulutasid.

2011-2013 läbis mõisahoone põhjaliku uuenduskuuri. Mõisa ümbritseb kena park, mille keskel on suur tiik saarega. Mõisa peahoones asuvad täna Ulvi rahvamaja, raamatukogu ja noortekeskus.

Muudetud: 26.04.2026