Voltveti mõis, mille elegantsist ei ole palju alles, mälestustest aga küll

1830. aastal valminud uhke häärber ei jäänud pärast mõisareformi puutumata: kooli jaoks suruti sellele peale kolmas korrus ja tiibhooned.

See on klassikaline näide sellest, kuidas aadlipere elegantne kodu kohandati masstoodanguks. Kas see on ajalooline kihistus või arhitektuurne kuritegu, jääb igaühe enda otsustada, aga algupärast peent maitset sealt enam otsida ei tasu.

Voltveti mõis, tuntud ka kui Tihemetsa mõis, on üks Pärnumaa väärikamaid pärle, mille ajalugu ulatub 17. sajandisse.  Tõenäoliselt andsid Tihemetsale nime mõisaomanikud Tiesenhausenid. 18. sajandi lõpus ostis mõisa von Strykide suguvõsa, kelle valduses püsis see kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis aastal 1830.

Pärast mõisa riigistamist asus mõisa härrastemajja 1925. aastal Voltveti metsakool, kus koolitati metsnikke. 1938. aastal ehitati Voltveti mõis kolmekordseks ning lisati korteritega hoonetiib. Hiljem lisandus ka õppeklasside tiib ja aula. Praeguseks on kolmas korrus eemaldatud ja vähemalt eestvaates näeb peahoone üsna samasugune välja nagu see algselt ehitati.

Pärast Teist Maailmasõda, aastast 1944, kandis kool nime Tihemetsa Metsatehniline Tehnikum. Kuna riik oli vaja üles ehitada, oli kool riigi jaoks ülioluline. Siit kasvas välja kogu Eesti metsameeste toonane eliit tehnikute ja metsnike näol.

1959. aastal otsustasid Nõukogude ametivõimud metsahariduse andmise üle viia Luuale, koos Tihemetsa tehnikumi metsaosakonna varadega. Nõukogude süsteem soosis suuri, tsentraliseeritud õppekomplekse, mitte väikeseid tehnikume. Tihemetsa ümbruskonna metsad olid liiga killustunud, samas oli Luual ümbruses rohkem riigimetsi, õppepõlde ja katsealasid.

Samal ajal toodi Tihemetsa üle Vaeküla Põllumajandustehnikum ja metsaharidus asendus põllumajandusega.

1960-date lõpus kuulus tehnikumi kompleksi tohutu majand tuhandete hektarite maade, suurfarmide ja tehnikaga. Tihemetsast sai omaette “riik riigis”, kus õppis 1960-datel korraga 600-800 noort üle Eesti. Nõukogude ajal oli Tihemetsa tohutult populaarne koht tänu oma mastaapsele tehnikumielule – suured õpilaslaagrid, legendaarsed peod, spordielu ja motokrossitraditsioonid. Sellest kujunes kogu Nõukogude Eesti maahariduse omamoodi keskus, kus mõisaparki ehitati suured õppe- ja ühiselamurajatised, suureks kontrastiks mõisaaegsele arhitektuurile.

Tihemetsa polnud kaugeltki ainus põllumajandust õpetav kool. Populaarne oli ka Jäneda oma 500-700 õpilasega, ikka 1960-datel aastatel. Teistes koolides oli tol ajal õpilasi juba vähem.

Kui aastatega korduvalt nime vahetanud põllumajandustehnikum 2003. aastal suleti, jäi  siia vastloodud Pärnumaa kutsehariduskeskuse üks osakond – Voltveti koolituskeskus.  1. septembril 2016 suleti ka see ja hoone läks müüki.

See on karm statistika: aastatel 1925–2016 marssis nende uste vahelt välja enam kui 900o spetsialisti, kes ehitasid üles Eesti maaelu. Täna on maja eraomandis ja 2023. aastast majutatakse siin Ukraina sõjapõgenikke, kellele on hoone ajutiseks koduks.

Hea teada: Küllap on paljud kuulnud omaaegset poplaulu Tihemetsa Tiinast, millel tehnikumiga oma seos. Sellele Valter Ojakääru laulule kirjutas sõnad Ain kaalep, kelle isa Juhan Kaalep oli Tihemetsa Metsakooli üks esimestest õpetajatest.

Muudetud: 03.09.2026