Värska kirik – kellad inimestele, kuppel Jumalale

Värska piirkonna talupojad pole olnud orjad, siin pole olnud ei mõisaid ega mõisnikke, ka esimese oma kiriku peale mõeldi alles 18. sajandil

Maa ja järv, mida kohalikud elanikud teatud rendi eest kasutasid, kuulusid Petseri kloostrile. Suurematel pühadel viidi piirkonnast kloostrisse kalu, põllu- ja metsasaadusi. Misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed Petseri kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma.

18. sajandi keskel oli Värska piirkonnas juba niipalju õigeusulisi, et võis koguduse asutamisele mõelda. 1759  ehitati Värskasse puust kirik püha suurkannataja Georgiose (Jüri) auks. Puust kirik lammutati 1907 kui valmis uus kivist kirik. Vana kiriku altari koht on tähistatud ristiga tornikesega uue kiriku kõrval.Uue kiriku ehitamine algas 1904. aastal. Värska kirik ehitati piirkonnale omaselt põllukividest ja rahva enda rahaga.

Kiriku omapäraks on kaks torni: kaheksatahulise kupliga kellatorn ja sibulkupliga torn. Kui sibulakuppel on tüüpiline õigeusu kirikutele nii Eestis kui Venemaal, siis kaheksatahulis kupliga kellatorni on Eestis mujal kui Setomaal ei näe. Need on tavapäraselt nelinurksed. Mõlemal tornil on siin oma roll. Sibulkuppel pannakse alati kiriku kõige pühamale osale – tavaliselt altariruumi kohale. See on nagu kiriku “kroon”. Kellad asuvad aga eraldi kellatornis, sest “kellad on inimeste jaoks, sibulkuppel aga Jumala jaoks”.

Kiriku vastas järve ääres asub rahva poolt austatud pühitsetud allikas. Koguduse piirkonnas asub seitse  tsässonat ehk küla palvemaja.

Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska Püha Georgiuse õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on seetõttu kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail. See on suur püha, mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kirikus on algupärane ikonostaas ehk ikoonisein ja arvukalt kauneid käsitööna valmistatud pühaserätte.

1999. aastal kanti kirik ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine. Värska kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule.

Kirikut ümbritsevale kalmistule on maetud paljud Setomaale olulised kultuuritegelased, näiteks lauluema Anne Vabarna (1877‒1964) ja luuletaja Paul Haavaoks (1924‒1983).aatsl ajal. Kalmistul on ka omapäraste sisseraiutud ristidega kivid 15-16 sajandist, mida peale Setomaa mujalt Eestist ei teata.

Muudetud: 17.01.2026