Balti keti mäles­tusmärk, kus piirid kadusid ja vabadus algas

Lilli-Ungru piiripunktis asuv mälestusmärk ei lase sul jääda vaid pealtvaatajaks. Metallseinast väljalõigatud seitse elusuurust inimfiguuri ootavad, et astuksid nende kohale, ühendaksid sümboolselt käed ja tunneksid seda võimsat ühtsust, mis valitses 23. augustil 1989.

Mälestusmärk Balti ketile püstitati sündmuse 20. aastapäevaks Lilli-Ungru piiripunktis 2009.a. Ausammas, mis asupaigaga on küll Lätimaa piirides, kujutab metallseinast väljalõigatud seitset elusuuruses inimfiguuri, kes seisavad pikas reas käest kinni. Igaüks võib astuda figuuri kohale ja tunda end seismas Balti ketis, 23. augustil 1989.aastal, mil ligi 2 miljonit inimest läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni ühendasid oma käed ligi 700 km pikkuses inimketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs.

Kuigi algselt pidi kett kulgema piki Pärnu maanteed, ületades piiri Iklas, tehti pea viimasel minutil muudatus, sest meeleavaldusele registreerus algselt planeeritust oluliselt rohkem inimesi ja nende paigutamine algsele trassil muutus väga keeruliseks. Eesti osas viidi liikumine rohkem sisemaale ning piiri ületus ja Lätiga liitumine toimus Lilli piiripunkti kaudu, mis oli logistiliselt ja ka inimeste jaotuse mõttes otstarbekam.

Kinnitamata andmetel olevat inimkett olnud nähtav isegi kosmosest.

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi – Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale ning tuletas kogu maailmale meelde neid ajaloosündmusi, mis muutsid ebaseaduslikult Baltimaade riiklikku staatust ja võtsid neilt iseseisvuse. Nii demonstreeriti kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet ja vabaduspüüdluste mittevägivaldset iseloomu ning otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. Balti kett üllatas kogu maailma, sest niisugust rahumeelset massiprotesti polnud varem kusagil toimunud.

50 aastat pärast MRP sõlmimist nõuti tagasi oma kaotatud vabadust, nõuti tagasi kogu ajaloolist tõde. Käsikäes seistes anti edasi märksõna VABADUS! Toompea jalamilt Tallinnas kuni Gediminase tornini Vilniuses.

Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga, mida kaua ei tunnistatud, jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit 1939. aastal Ida-Euroopa mõjusfäärideks, millega sai alguse kahe totalitaarrežiimi küüniline maailmajagamine. Tulemuseks oli Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. NSVL tunnistas MolotoviRibbentropi pakti salaprotokolli olemasolu ja kuulutas selle õigustühiseks alles 24. detsembril 1989.

 Balti kett sai laialdaselt rahvusvahelist tähelepanu ja andis lükke demokraatlikele liikumistele mujalgi maailmas. Kaks aastat hiljem lagunes Nõukogude Liitja Balti riigid olid taas iseseisvad. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

30. juulil 2009 kandis UNESCO Balti keti maailma mälu registrisse, et säiliksid dokumendid, fotod, filmid, lindistused.

2009. aastast alates on 23. august üleeuroopaline totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamise päev, ka musta lindi päev, kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev.

Hea teada: Eesti ja Läti vaheline piir märgiti ametlikult maha alles aastatel 1921–1922, pärast seda, kui piir oli kindlaks määratud 19. oktoobri 1920. aasta piirikonventsiooniga. See oli esimene kord, kui Eesti ja Läti vaheline piir muutus reaalseks, füüsiliselt tähistatud riigipiiriks.    Senine piir oli üsna ebamäärane.

Muudetud: 07.09.2026