Mäo mõis – Nikolai Rimski-Korsakov ja Mäo kodukontserdid

Mäo häärber täitus 20. sajandi alguses sageli maailmakuulsa vene helilooja muusikaga.

Nikolai Rimski-Korsakov veetis siin oma vennatütre juures mitu suve, korraldades unustamatuid kodukontserte, mis on jätnud mõisaseinte vahele oma muusikalise jälje.

Tagasi algusesse. Mäo mõisat on esmamainitud 16. sajandil. Omanikud vahetusid, kuid Põhjasõja järgselt jäi mõis pikemaks ajaks von Stackelbergide valdusesse. Põhjasõjas hävinud hooneid hakati vanade müüride peale taastama 18. sajandil. Esindusliku klassitsistliku kuju omandas Mäo mõis Gustav Reinhold von Stackelbergi aegu 1820–30ndail aastail, mil hoone põhjalikult ümber ehitati. viljakas muld, tulusad kõrtsid ja oma lubjapõletused tegid Stackelbergidest piirkonna edukaimad omanikud.

Mõisa viimane omanik oli Ferdinand Olaf von Stackelbergi kasutütar Aleksandra Rimski–Korsakova, kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski–Korsakovi vennatütar, kes 1908. aastal abiellus Ernst von Gruenewaldtiga. Ka helilooja ise veetis mitmed suved Mäo mõisas ning korraldas seal kodukontserte.

Aegade jooksul on kuulunud Mäo mõis Järvamaa jõukamate hulka nii maaalalt kui ka talupoegade hulgalt. Mõis oli edukas – viljakas põllumaa, veskid, mitu tulusat kõrtsi, kivimurd, lubjapõletus, nappis vaid metsa. Pärast mõisa eiigistamist jäi mõisaproua esialgu veel mõisahäärberisse, avades seal lastekodu.

Pärast sõda ja baltisakslaste ümberasumist tegutses mõisas traktorijaam, siis metsamajand. Samal ajal olid siin ka korterid. Pikkadeks aastateks jäi hoone kasutuseta ja lagunes.

1980-date lõpus üritati hoonet taastama hakata. Järvamaa ühte suurejoonelisemasse mõisamajja pidi tulema Paide KEKi esindushoone. Algsete plaanide järgi esimesele korrusele kontserdi– ja konverentsisaalid, teisele korrusele külalistetoad; keldrikorrusele toitlustamine. Midagi küll tehti, hoone sai uue katuse, kuid töö katkes. Selleks hetkeks oli mõisast säilinud vaid majakarp ning enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Juba 1973. aastal võeti mõis muinsuskaitse alt maha.

1990-datel hakkasid puhuma uued tuuled. Mõisakompleksist ja sinna juurde kuuluvast pargist pidi saama rahvusvaheline äri– ja turismikeskus, kus on võimalik luksuslikult elada ja aega veeta. Seda soosis asukoht vahetult Tallinna – Tartu maantee ääres. Täna on mõisal uus välismaalasest omanik.

Mõisa kunagiste tiikide peale on ehitatud Mäo tööstusküla, mõned tiigid on siiski veel alles. Ümberehitatuna on säilinud ka kõrvalhooneid. Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registris on mõisa peahoone, park ja valitsejamaja 1998. aastast. Looduskaitse alla kuulub mõisa park.

Muudetud: 04.04.2026

Saesaare, Taevaskoja tee, Taevaskoja küla, Põlva vald, Põlva maakond, 63202, Eesti

Vana-Koiola küla

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Mäo mõis – Nikolai Rimski-Korsakov ja Mäo kodukontserdid

Mäo häärber täitus 20. sajandi alguses sageli maailmakuulsa vene helilooja muusikaga.

Vaata ka neid kohti

Eivere mõis – Jaapani ärimehe kadunud impeerium

Esna mõis – kindral von Essenist ekspankurini

Hukkunud polit­seinike mälestus­märk

Hukkunud politseinike mälestusmärk