Kassi­nurme mäed – Kalevipoja elukombeid tutvustavad vannid ja kausid

Kassinurme linnusevaremete vahel jalutades jääb mulje, et Kalevipoeg tegeles peamiselt enese pesemise ja järvede tühjaks joomisega, jättes muinaslinnuse tegeliku 1500-aastase ajaloo sootuks  tagaplaanile, isegi magama heita ei osanud ta ilma maastikku püsivalt deformeerimata.

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1500 aastat tagasi. Linnamäge kasutati kuni 13. sajandini. Nii muinaslinnust, kui ka ümbruskonna paiku seostatakse Kalevipoja lugudega. Linnuse lõunaosas on iidne hiiepaik.

Siin on Kalevipoja silmapesukauss, Kalevipoja vann, Kalevipoja lingukivi ning Kalevipoja heinakaared, samuti üks Kalevipoja poolt tühjaks joodud järv.

Muistendite järgi  rajas Kalevipoeg siia ühe oma paljudest magamisasemetest. Raskest kündmisest väsinuna suikus ta unne vastupidiselt oma tavapärasele harjumusele: seekord pani ta pea põhja- ja jalad lõunapoolsele mättale. Nimelt oli ta jooksnud Sortsi eest, kes pidi lähenema põhja poolt. Nii tekkis Kalevipoja säng ehk muistne linnamägi. Sängi  kõrval asub sulglohk ehk Kalevipoja silmapesukauss, kust vesi kunagi ei lõpe. Matkaradade kõrvalt võib leida Kalevipoja lingukivi mille ta Peipsi järve äärest siia viskas, kui pahalased tema hobuste kallale tahtsid minna.

Kassinurme mäed on jääaja järel kujunenud ligi 2,5 kilomeetri pikkune mõhnastik. Tänapäeval on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja pikniku pidamise paik. Näha saab muinaslinnuse maketti. Linnuse juurest algab mitu matkarada.

Muudetud: 16.04.2026