Hiiumaa Suur­sadam – piire pole olemas, on vaid horisont

1848. aastal valmis Suursadamas parklaev “Hioma”, mis kirjutas end igaveseks Eesti merendusajaloo kuldsetesse raamatutesse.

See polnud lihtsalt suurim laev Eestis, vaid tõeline maailmarändur, mis 1854. aastal ületas esimese Eestis ehitatud laevana ekvaatori. See oli hetk, mil Hiiumaa männipuidust ja kohalike meistrite tarkusest sündinud alus tõestas, et piire pole olemas – on vaid horisont.

Suursadamas ehitati laevu, mis olidki just kaguemate meresõitude tarbeks. Suursadama edu saladus peitus selle täielikus isemajandamises – siin oli kõik vajalikud alates sepapajadest kuni köievalmistamise töökodadeni. See oli oma aja tehnoloogiline tippsaavutus, kus laevaehitus ei olnud ainult puutöö, vaid keeruline inseneriteadus. Just tänu sügavale sadamale ja tipptasemel varustusele sai Suursadamast Hiiumaa väliskaubanduse süda, mis ei jäänud alla ühelegi Läänemere suursadamale. XVII sajandil kujunes Suursadam Hiiumaa tähtsaimaks sadamaks, kus peamiseks väljaveo kaubaks oli lubi. Lubi põletati algselt neljas viie koldega ahjus, hiljem juba 30 koldega ahjus, mis võimaldas toota kuni 1200 lasti aastas.

Lisaks lubja tootmisele hakati Suursadamas 1680. aastatel ehitama laevu, rajades sinna ellingu, sepapaja ja köievalmistuse töökoja. Laevu ehitati peamiselt kaugemate meresõitude tarbeks. Suursadama tähtsus kasvas seoses laevade suuruse ja sügavamate sadamate vajadusega väliskaubanduse tarbeks. Suurim siin valminud laev ehitati 1829. aastal ja omapärast kandis nime “Ewald ja Bertha”. Kuigi Hiiumaa ja Eesti mõistes oli tegu suure laevaga, oli kuulus Titanic siiski umbes 90 korda suurema kandevõimega kui “Ewald ja Bertha”.

Muudetud: 02.04.2026