Rõngu kirik kui kohaliku hariduselu häll

Tänaseks uusgooti ilme saanud Rõngu Mihkli kirik pole läbi aegade olnud ainult vaimne keskus, vaid ka paik, kus pandi alus kohalikule kooliharidusele ja tegutses üks esimesi eestlasest koolmeistreid.

Rõngu südames seisev Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu üks vanim ehitis. Ükski teine Rõngu hoone ei ulatu oma algupärase ehitusajaga 14. sajandisse, mil siia rajatud tagasihoidliku, kuid tugeva kivikiriku müüridel seisab ka tänane kirik. Ühtlasi on kirik kogu Lõuna‑Eesti ainus ühelööviline kirik. Ajalugu pole kirikut hellitanud: Liivi sõda ja Põhjasõda tõid siia korduvalt hävingut. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku ja kirikumõisa täielikult maha, alles jäid vaid seinad.

Ometi tõusis Rõngu kirik iga kord uuesti. 18. sajandi lõpus valati uus kell (1799) ning 19. sajandi teisel poolel lisandus orel, mille valmistas 1874. aastal meister W. Müllverstedt. Suurim muutus tuli aga 1900–1901, mil Rudolf von Engelhardti projekti järgi anti kirikule uusgooti ilme – see on kuju, mida näeme ka täna.

Rõngu kirik pole olnud ainult usupaik. Juba 1686. aastal avati kirikumõisas kool, mida peab oma alguseks ka praegune Rõngu keskkool. Siin töötas kolm aastat ka Forseliuse seminari kasvandik Ignatsi Jaak – üks esimesi eestlasest koolmeistreid.

Kirikus tegutseb täna EELK Rõngu Mihkli kogudus.

Muudetud: 23.05.2026