Audru kirik

Audru kiriku ümbrus nagu botaanikaaed, kus kasvab enam kui veerand tuhat haruldast puu- ja põõsaliiki, teist sellist Eestis pole.

Selle rajajale Raimond Erik Prentselile on samasse püstitatud mälestuskivi.

Arboreetumis kasvab mitmeid Eesti parkides haruldasi liike, muu hulgas Fraseri nulg, korea seedermänd, tähkvaher, kollane kask, ameerika pärn, jaapani jalakas. Tegemist on võõrliikide arvult Balti- ja Põhjamaade ühe unikaalseima arboreetumiga. Siin kasvab enam kui 250 erinevat puu- ja põõsaliiki, enamik on võõramaised. 

Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele Aleksander Kunileiule ja Friedrich August Saebelmannile.

Audru kiriku ajalugu ulatub 17. sajandisse, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Kirik pühitseti sisse 9. oktoobril 1636, sellest ajast tegutseb kirik Audru Püha Risti kiriku nime all. Praegune kivikirik on ehitatud aastatel 1677-1680 tuntud Rootsi kirikute rajaja Magnus Gabriel de la Gardie patronaazhi all ja on üks vähestest 17. sajandil ehitatud ja tänaseni säilinud maakirikutest Eestis. Kivist torn on aastast 1715.

Hea teada: Audru kirik on esimene evangeelne kirik, mis Eestimaal ehitatud. Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandil ja selle tagajärjel eraldusid protestantlikud luteri kirikud katoliku kirikust. Audrus oli selleks ajaks juba puukirik olemas ja see võttis reformatsiooni kohe omaks. 1636. aastal valminud Audru kirik oligi väidetavalt esimene terves Liivimaa kubermangus, millest sai luterlik pühakoda.

Püha Risti nime saamist on kiriku esimene pastor Ludwig Raspe põhjendanud sellega, “et meie temas mitte millestki muust ei taha kuulutada, laulda ja rääkida kui ristilöödud Jeesusest Kristusest”.

Aastal 2008 laskis Eesti Post välja Audru Püha Risti kirikule pühendatud postmargi. Kirik on ka hinnatud kontserdipaik.

Muudetud: 02.02.2026