Meeksi (Miikse) kirik – ebaseaduslik öine ehitusprojekt keset stalinlikku terrorit

Meeksi Ristija Johannese kirik on unikaalne näide sissiarhitektuurist, mis valmis 1953. aastal stalinliku režiimi ajal kohalike meeste öise salatöö tulemusena.

Samal ajal kui mujal Eestis kirikuid suleti või lammutati, suudeti siin võime lollitada tänu lähedal asuvatele punaväelaste haudadele, mis hoidis lammutusbrigaadid eemal. Erinevalt riiklikult toetatud kultuurimälestistest on see ainus õigeusu kirik Eestis, mis on tänapäeval täielikult erarahastuse ja talgutööga restaureeritud.

Meeksi kirik valmis sügaval Stalini ajal – 1953. aastal vana lagunenud kiriku asemele. Pühakoda ehitasid kohalikud külamehed teadaolevalt öösiti, pärast kolhoositöö lõppu, et mitte sattuda stalinliku terrori hammasrataste vahele. Palgid tahuti päeval kusagil aida all valmis ning öösel toksiti oma kohale. Võimud kirikut ei lammutanud, kuid päris karistuseta ei saanud tegijaid jätta. Külamehed pääsesid puhtalt, kuid neli palgatud töömeest pidid 15 päeva kinni istuma. Kirik pühitseti juba pärast Stalini surma, aastal 1956. Meeksi  kirik ei olnud ainus Stalini ajal püstitatud pühakoda Eestus, Obinitsas valmis kirik umbes samal ajal. Seal aga ei olnud riigi vastuseis nii tugev, sest varasem kool-kiriku hoone anti täielikult koolile ja nii oli kogudus jäänud sootuks ilma hooneta.

Oletatakse ka, et võimud leppisid lõpuks Meeksi kiriku ehitamisega selle kõrvale maetud punasõdurite pärast. Miikse kalmistu on suhteliselt uus, lahingutes tapetud punaarmee võitlejad olid ühed esimesed sinna maetud.

2024-2025.aastal toimus suurem restaureerimine, seda eelkõige eraannetuste toel ja talguliste abiga. Vanast külameeste ehitatud kirikust jäid järele palkseinad ja suur osa põrandalaudu. Kellatorni karkass on käsitsi tahutud palkidest ja valmistatud kolme USAst pärit puusepa juhtnööride järgi,

Ikonostaas ja kellad pärinevad kunagisesest Uhmardu kirikust Jõgevamaal, mis nõukaajal lammutati. Teadaolevalt on see ainus õigeusu kirik, mis on täielikult erarahastusega restaureeritud.

Miikse asub Vastseliinast umbes kuus kilomeetrit kagu pool, napilt poolteist kilomeetrit Venemaa piirist. Kogudusse kuulub umbes 150 inimest, suurem osa üle Eesti laiali. Paar korda kuus on jumalateenistus, suvisel ajal 20–30 inimest, talvel 15–20, aga kirikupühadel tuleb kohale mitusada inimest.

Meeksi kiriku nimepühak on Ristija Johannes, rahva seas lihtsalt Jaan. Seetõttu on ka kiriku tähtsaim püha jaanipäev, mida Setomaal peetakse õigeusu kirikukalendrist tulenevalt vana kalendri järgi ehk 7. juulil.

Kas on Miikse kirik või Meeksi kirik? Mõlemad on sama kohaga seotud ja rahva seas kasutusel. Kirik asub Setomaal. Seto murdes ja ka rahvapärimuses on küla ajalooline nimi Miikse. Eesti Apostlik Õigeusu Kirikus on aga koguduse ametlik nimi juba ajalooliselt Meeksi Ristija Johannese kogudus ja ka kirikut ennast nimetatakse ametlikes dokumentides ja vanemates teatmeteostes Meeksi kirikuks. Seega on tegu Meeksi kirikuga Miikse külas.

2014. aasta 5. septembril jõudis Miikse küla ajakirjanduse huviorbiiti, kui FSB töötajad kaitsepolitseinik Eston Kohvri küla lähistel Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone piirkonnas kinni pidasid ja Moskvasse toimetasid. Talle esitati süüdistus spionaazis. Venemaa väitel võeti Kohver kinni Venemaa territooriumil, Kaitsepolitseiameti andmetel toimus intsident aga Eesti pinnal. Aasta ja kolm nädalat hiljem korraldasid Kaitsepolitseiamet ja FSB Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel Piusa jõe sillal vahetuse, millega kaitsepolitsei loovutas Venemaale Aleksei Dresseni ja sai vastu Eston Kohvri.

Muudetud: 16.09.2026