Tõstamaa kirik

Õnnetu ajalooga Tõstamaa Maarja kirik on varisenud, jäänud ilma kellatornist ja orelist, seda rahuajal, kuid tegutseb siiski.

Tõstamaa kirik praegusel kujul ehitati kohalike ehitusmeistrite poolt aastatel 1763–1768 krundile, mille Tõstamaa mõisaproua Anna von Helmersen oli omal ajal mõisa maadest uue puukiriku tarvis kunagi eraldanud, vabastades selle lisaks kõikidest maksudest. Ligi sajand hiljem asuti laguneva puukiriku asemele ehitama juba kivikirikut.

Ilmselt ei osanud mõisaproua hinnata kirikule loovutatud maapinna eripärasid ega ka seda, et puukirik asendatakse kivist kirikuga. Nii hakkas ebastabiilsele vesiliivpinnasele ehitatud hoone peagi vajuma, mistõttu tuli seinad tugipostidega toestada. 1972. aastal hakati rajama Tõstamaa aleviku kanalisatsioonitrassi vahetult kiriku juures. Miks just sealt ja kuidas ei osatud näha kirikule hiljem lisandunud tugisammaste vajadust, seda pole enam kelleltki küsida. Tulemus ei lasknud kaua oodata, sama aasta jaanipäeval toimunud varing võttis kirikult nii esiseina, kellatorni kui ka kallihinnalise oreli.

Kuigi taastamistöid alustati juba 1983. aastal, põhiliselt kiriku oma jõududega, hiljem tulid appi ka kohalik muinsuskaitse selts ja kolhoos, sai kirik oma praeguse väljanägemise aastal 2000. Kiriku sisetöödel oli abi ka 1966. aastal kirikus tehtud Tallinnfilmi mängufilmist Tütarlaps mustas. 

Puuduvad veel kukega tornikiiver ja vettpidav katus. On veel lootust, et peagi ilmsestab Tõstamaa kirikut taas sihvakas torn, mis lisaks kirikulistele näitaks meremärgina teed ka laevadele Pärnu lahes. Seda ideed toetab kiriku aktiivne kogudus.

Hea teada: 1913. aastal sündis Tõstamaal Helmest pärit karjaravitseja peres kirikuõpetaja ning luuletaja Arved Paul, kelle pojast Toomas Paulist sai hiljem Uue Testamendi professor.

Muudetud: 29.12.2025