Sorgu saar

Sorgu saar on veidi vähem kui 6 hektari suurune asustamata saar Liivi lahes, Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril. Saart on nimetatud ka Leinalaiuks ja Sorkholmiks. Tõenäoliselt on nimi tuletatud rootsikeelsest sõnast sorg, mis tähendab leina. On ju aegade jooksul saart ümbritsevatele karidele sõites uppunud mitu laeva. Suurest tänu tsaar Aleksander II-le sai Sorgu 1864. aastal esimese puidust päevamärgi ehk meresõitu lihtsustava tuleta torni.

1904. aastal ehitati päevamärgi asemele 16 meetri kõrgune tellistest tuletorn, mille peamine ülesanne oligi hoiatada Pärnu lahe sissesõidutee lähedal asuvate karide eest. Eesti Tuletorni Selts peab torni võimalikuks projekteerijaks sõjaväeinsener Aleksandr Jaronit. Saarele asus elama tornivahi perekond.

Noor Eesti vabariik jättis saare ja tuletorni taas püsiva valveta. 1925. aastal kurdeti “Eesti Päevalehes”sagenenud rüüstamiste ja varguste üle ja kui ühel hetkel tuvastati, et tornist on ära veetud ka paras jupp raudtreppi, tahtnud toonane tuletornide valitsus tuletorni sootuks lammutada. Üsna varsti lisandus probleeme veelgi.

Kui enamasti teame salapiirituse vedajatest Soome lahes ja Eesti põhjarannikul, siis 1928. aasta suvel sai Pärnu piirivalve teate, et ühelt Saksamaa laevalt on plaan toimetada Sorgu saarele suurem kogus salapiiritust. Piirivalve pani varitsuse välja ja 1300 liitrit salapiiritust, mis just äsja saarele toimetatud ka samas konfiskeeriti. See last oli tol hetkel Eesti kohta ikka väga suur kogus.

1960-datel läks Sorgu tuletorn automaatikale ja saar püsiasustuseta. Vaid mõned korrad aastas tuli käia gaasiballoone vahetamas. Täna annavad majakale tuld päikesepaneelid ja elektrituulik.

Ühe kunagise majakavahi tütar on Kihnu Virve. Tema ühe tuntuma laulu “Mere pidu” idee idanes pärast üht tormisel päeval Sorgu lähedal toimunud õnnetust, kus Virvel õnnestus imekombel eluga pääseda.

Saarel on olnud ka tehnikateadlase Johannes Hindi suvemaja. Saarel varjas ta end Breznevi-aegse tagakiusamise eest. Aadu Hindi vend kogus tuntust toidulisandi AU tootmisega. 1960-datel ehitas ta siia endale väikese suvemaja. Saar ja ümbritsev mereala moodustavad Sorgu looduskaitseala. Puid siin palju ei ole, küll aga meeldib koht lindudele. Eriti arvukalt on siin kormoranide pesitsuskohti.

Saare looduse ja hoonestuse hoidmisega tegeleb MTÜ Sorgu Selts. 2026. aastal tegi selts ettepaneku Sorgu tuletorni abihooned konserveerida ja pakkuda siin väljaspool liikumispiirangu aegu (piirang on varakevadest juuli keskpaigani) majutust ning Keri saare eeskujul tegutsemist ajutise saarevahina.

Sama aasta sügisel leidis Transpordiamet pärast tuletorni seisundi hindamist, et et ajalooline tuletorn tuleks lammutada. Eesti Tuletorni Seltsi hinnangul on aga torni arhitektuursete detailide rohkus Eestis ainulaadne ning hoonetekompleks väärib kultuurimälestisena kaitset.

Muudetud: 01.10.2026

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Sorgu saar

Vaata ka neid kohti:

Audru kirik – rikkalik “botaanikaaed” keset ajaloolist pühapaika

Lavassaare raudtee – Eesti viimane aurav rööbastee