Vääna mõis – 90 meetrit Itaalia barokki ja Eesti kineastide unistus

See pole lihtsalt üks Harjumaa mõis – Itaalia meistri käe all kerkinud 90-meetrine Vääna härrastemaja on lummanud nii Stackelbergide ajastu kunstikogujaid kui ka Eesti filmilavastajaid.

Vääna mõis on üks Harjumaa vanimaid, mille juured ulatuvad juba 1325. aastasse. Kuid oma tõelise hiilguse sai mõis 18. sajandi lõpus, kui siia saabus uus omanik – Otto Magnus von Stackelberg. Pärimuse järgi kutsus ta peahoone ehitamiseks kohale lausa Itaalia meistri ning 1784. aastal pandi nurgakivi baroksele härrastemajale, mis valmis 1797. aastal. Hiljem lisandusid mõlemale küljele kuppelkatusega tornid, mis andsid majale tänase, ligi 90 meetri pikkuse lossiliku ilme.

Stackelbergid ei olnud pelgalt mõisnikud – nad olid hariduse ja kultuuri toetajad. Mõisaproua Pauline Luise suhtles aktiivselt kohalike talupoegadega ning kutsus 1850. aastatel mõisalaste juurde kooli ka neli ärksamat noormeest talupoegade peredest. Hiljem, 1920. aastate alguses, kolis kool mõisa peahoonesse, kus see tegutseb tänaseni. Nii kujunes mõisast 20. sajandi jooksul õpetajate ja koolitöötajate kodu ning haridust väärtustav kogukonnakeskus.

Ka majanduslikult oli Vääna mõis 19. sajandil edukas: siin põletati viina, peeti tõuloomi, hariti põlde ning arendati aiandust ja puukooli. Samal ajal oli mõis ka kunsti kants – Stackelbergide kunstikogu kuulus Eesti rikkalikumate hulka.

2014.-2015. aastal restaureeriti mõisa peahoone mõisakoolide taastamise programmi raames ja Norra riigi toetusel.  Kohalik Vääna Mõisakool tegutseb siin ka täna. Park oma tiikidega on üks Eesti vanimaid.

Vääna mõisa on kautatud ka filmivõteteks:  Ideaalmaastik (1980), Keskea rõõmud (1986), Perekond Männard (1960).

Muudetud: 22.04.2026