Putkaste mõis – mõisahäärber kui sotsialistlik ühiselamu

Putkaste mõisa peahoone on klassikaline näide Eesti mõisate uuestisünnist pärast sõjatormi.

1960. aastaks ehitati varemetes häärber üles mitte aadliresidentsiks, vaid sovhoosikontoriks ja korteriteks. See sümboliseerib ajastut, kus ajalooline arhitektuur pidi oma “päriliku patu” lunastamiseks teenima töölisklassi, muutes endise parunite kodu rahvamajaks ja ühiselamuks.

Pika ajalooga Putkaste mõisal on olnud alates esmamainimisest 1529. aastal palju erinevaid rentnikke ja omanikke, sh Stenbockide, Ungern-Sternbergide ja Stackelbergide hulgast. Tänaseni säilinud Putkaste mõisa peahoone ehitati 19. sajandi I poolel. Tõenäoliselt algas intensiivsem ehitus siis, kui mõis läks 1816. aastast  Stenbockide käest parun Peter von Stackelbergi valdusse. 18. sajandil tegutses mõisas ka Putkaste tellisetehas. Kõik see, mida me täna varemete või renoveeritud osadena näeme, on märk 19. sajandi alguse suurejoonelisest unistusest rajada saarele Hiiumaa esinduslikumaid ansambleid, mis pidi näitama suguvõsa võimu ja rikkust.

Mõisate võõrandamise järel 20. sajandi alguses tehti Putkastest mõneks ajaks riigimõis.  1934–1938 töötas siin üheaastane põllutöökool. 1940. aastal moodustati mõisa südamest omaette sõjaväeasula.

Kui suur osa Eesti põllumajandusüksusi alustas kolhoosidena, siis Putkaste oli saare ainuke riigimajand ehk sovhoos juba 1944. aastast. See andis kohale erilise staatuse ja muutis endised Stenbockide ja Stackelbergide maad riiklikuks näidispolügooniks. Putkaste polnud lihtsalt küla, vaid Hiiumaa põllumajanduslik süda, kus ideoloogia ja muld kohtusid kõige vahetumalt.

1960. aastaks jõuti korda teha sõja ajal põlenud ning varemeisse jäänud 19. sajandi algusest pärit peahoone, kuhu koliti seejärel ka majandi kontor ja ehitati korterid. Hiljem töötas majas kohalik kultuurimaja.

On intrigeeriv, et pärast 1991. aastat, mil Eesti sai vabaks, jäid Putkaste hooned taas tühjaks ja kasutuseta. See paljastab valusa tõe- suurmajandite süsteem hoidis ajaloolistel hoonetel mingisugusedki funktsioonid, kuid vaba turumajanduse tingimused on hiiglaslikud kompleksid kujunenud liiga kulukaks pärandiks. Putkaste tänane seisund on mälestusmärk üleminekuajale, kus vana enam ei suudetud ja uut veel ei osatud hoida.

Muudetud: 31.03.2026