Viru raba vaatetornist vaade Kuusalu vallas Harjumaal 2023. aasta suvel

Viru raba – Eesti rabade “influencer” ja vaatetornide pioneer

Kas teadsid, et just siia püstitati 1987. aastal Eesti esimene vaatetorn?

Täna on Viru raba tõeline sotsiaalmeedia staar ja üks Eesti kõige paremini ligipääsetavaid rabasid, kus 1,4 kilomeetrit laia laudteed on läbitav isegi ratastooli või lapsevankriga. See on koht, kus mets kohtub mastaapsete laugastega ja kus torni esimesele platvormile pääseb mugavalt kaldteed pidi.

Viru raba vaatetorn, mis püstitati 1987. aastal, oli esimene rappa ehitatud vaatetorn Eestis

Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgne – eri maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älvestega raba. Raba matkarajal näeb Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk, ringi pikkus 6 km. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Kuni vaatetornini (1,4 km algusest) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Erivajadustele mõeldes on ka torni esimesele platvormile kaldteega juurdepääs! Tegu ei ole muidugi enam 1987. aastast pärit torniga.

Viru raba nimi on tulnud sellest, et see asub ajaloolise Harjumaa idaosas, vastu Virumaad. Vaatlustornini viiv laudtee osa renoveeriti 2013.aastal.

Rabasse kaevatud kuivenduskraav on pärit ajast, mil Viru rabas turvast toodeti. Alates 1985. aastast siit enam turvast ei võeta, kuid 25 aasta jooksul pole vähimatki märki rabataimestiku taastumisest – turbaväli on endiselt pruun ja elutu.

Viru raba vaatetorn on Eesti kõige külastatavam vaatetorn, kus käib aastas ca 82 tuhat loodushuvilist. Järgnevad Rannametsa vaatetorn Tolkuse rabas Pärnumaal ja Valgesoo vaatetorn Põlvamaal, Neid külastab aastas kokku sama palju inimesi kui Viru vaatetorni.

Kui palju on Eestis vaatetorne kokku, seda ei tea täpselt keegi. RMK haldab ca pooltsada, lisaks on loendamatu hulk n-ö süsteemiväliseid torne, näiteks 24-meetrised Läänemaal Pivarootsis ja Võrtsjärve lähedal Valma seikluspargis või 15-meetrine Haapsalus mere ääres. Samuti leidub eramaadel eratorne, mille juurde ei ole kutsumata külalised oodatud.

Muudetud: 30.05.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Viru raba – Eesti rabade “influencer” ja vaatetornide pioneer

Kas teadsid, et just siia püstitati 1987. aastal Eesti esimene vaatetorn?

Vaata ka neid

Majakivi matkarada – vaatetorn ja Eesti suuruselt kolmas hiidrahn

Purekka­ri neem – Eesti mandriosa absoluutne põhi ja lõpp-punkt

Turjekel­deri juga ja koobas – koht, kus sündis Eesti tähtsaim lahingutaktika

Purekkari neem – Eesti mandriosa absoluutne põhi ja lõpp-punkt

Turjekelderi juga ja koobas – koht, kus sündis Eesti tähtsaim lahingutaktika