Nigula raba ja selle punane “valuuta”

Jõhvikas on Nigula ametlik sümbol ja seda põhjusega.

Siinsed puhtad rabamaastikud on ideaalne kasvulava Eesti ühele väärtuslikumale marjale. Sügiseti värvub raba punaseks, meenutades külastajale, et see märg ja näiliselt tühi maastik oma puutumatute soodega on tõeliselt marjasahver. Nigulas on tegeletud ka jõhvikasortide teadusliku aretamise ja uurimisega.

Nigula raba on üks Lõuna‑Eesti erilisemaid soid. See on suur ja lage raba, kus silmapiiril paistavad kümned väikesed laukad – justkui sinised täpid pruunikas‑punasel maastikul. Raba keskel on lai ja tasane platoo, kuid servades tõuseb maapind järsult kuni kolme meetri võrra. Seda kõrgemat serva nimetatakse rabarinnakuks.
Nigula raba sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi, kohe pärast viimast jääaega. Siis kattis seda ala tohutu veeväli. Aja jooksul vesi taandus ja hakkasid kujunema rabataimed. Umbes 4500 aastat tagasi oli raba juba selgelt välja kujunenud. Suurest jääajajärgsest järvest on tänapäevaks alles vaid väike 18‑hektarine Nigula järv.
Rabas on ka rabasaared – need on metsatukad, mis asuvad tegelikult raba pinnast veidi madalamal. Neli saart paistavad kaugele üle lageda raba. Põhjapoolseimal saarel, Salupeaksil, kasvab laialehine salumets, mis on jäänuk soojast kliimaperioodist tuhandete aastate tagant.
Rabasaarte ümber leidub siirdesood ning Nigula raba on tuntud ka oma raskesti läbitavate älveste poolest. See kõik teeb Nigula rabast paiga, kus saab näha nii Eesti looduse ajalugu kui ka tänapäevast metsikut rabamaastikku.

Nigula raba kuulub maailma kõige põhjalikumalt uuritud looduslike soode hulka. Nigula looduskaitseala moodustati 1957. aastal

3 km pikkune õpperada (edasi-tagasi 6 km) kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini.

Kui sul pole aega 6-kilomeetriseks rännakuks, on Nigula ikkagi väärt peatust. Vaid 700 meetri kaugusel parklast asuv vaatetorn pakub kiiret ligipääsu vaatele, mis tavaliselt nõuab tundidepikkust matkamist. See on ideaalne “looduspeatus” teel olles, et korraks kopsu puhast rabaõhku täis tõmmata.

NB! Väljaspool õpperada liikumiseks peab olema looduskaitseala kaitse korraldaja luba.

Muudetud: 02.05.2026