Puhtulaid, kus Schilleri monumendist sai märklaud

Puhtulaiu ajalugu on karm tõestus sellest, kui õhuke on piir kultuuri ja hävitustöö vahel, näidates, kuidas sai luulekunsti pühapaik sõdurite märklauaks.

Puhtulaid tekkis merest ligikaudu kaks tuhat aastat tagasi – geoloogilises mõttes üsna hiljuti. Veel 17. sajandil oli Puhtulaid eraldiseisev saar, Virtsust lahutamas umbes 700 meetrit vett.

18. sajandi keskel kujundas Vana‑Virtsu mõisnik Carl Thure von Helwig Puhtulaiust suvituskoha, rajades siia pargi, suvemajad, lilleaiad ja isegi skulptuurid. Mõisaproua Helwig aga nõudis, et kõik pargiteed, kokku ligi 7 km, igal hommikul puhtaks pühitakse. Carl Thure von Helwig oli ka omamoodi harrastusskulptor, kasutades dolomiiti, mis maa seest võttes oli pehme, kuid õhu käes kivistus. Nii sündisid kümned mälestusmärgid, mis kaunistasid siinseid pargiradu ja perekonnakalmistut.

1813. aastal püstitati siia ka mälestusmärk Friedrich Schillerile, autoriks ikka Carl Thure von Helwig. Luuletaja oli Helwigite perekonnatuttav, kuid Eestisse ta ei jõudnud. Carl Thure oli küll selleks ajaks surnud, kuid skulptuur oli valminud juba varem ja ootas alles püstitamist. See on teadaolevalt maailma vanim säilinud Schilleri monument. Originaal sai sõdades kannatada ja praegu näeme siiski vaid 1958. aastal valminud koopiat. See, mis originaalist alles, on hoiul Haapsalu muuseumis. Esimene Schilleri monument üldse püstitati küll 1805. aastal Helme mõisa parki, kuid sellest ei ole midagi säilinud.

Puhtulaiu ajalugu pöördus järsult Esimese maailmasõja ajal, kui siia rajati Vene vesilennukibaas. Ohvitserid ja sõdurid majutati saare suvilatesse, kuid taganedes hävitati kõik hooned ning rüüstati ka von Helwigite perekonnahaud. Schilleri monumenti kasutati lausa märklauana.

1948. aastal võeti Puhtulaid ja Adralaiud looduskaitse alla. 1953 rajati ornitoloogiajaam, 1969 valmis lindude ökofüsioloogia labor, kõige kaasaegsem toonases NSVL-is.

Täna tegutseb siin Eesti Maaülikool.

Muudetud: 21.06.2026

Kabli looduskeskus

Puhtulaid, kus Schilleri monumendist sai märklaud

Puhtulaiu ajalugu on karm tõestus sellest, kui õhuke on piir kultuuri ja hävitustöö vahel, näidates, kuidas sai luulekunsti pühapaik sõdurite märklauaks.

Vaata ka neid

Lihula piiskopi­linnus – Eesti pealinn, mida kunagi ei tulnud

Mutionu baar – koobas, kuhu ilma teksadeta sisse ei saanud

Tuhu raba vaate­torn – disainiime keset mülgastikku

Lihula piiskopilinnus – Eesti pealinn, mida kunagi ei tulnud

Tuhu raba vaatetorn – disainiime keset mülgastikku