Pöide kirik – näota eestlased ja 800 aastat ajalugu

Pöide Maarja kirik on arheoloogiline pusle, mille lahendamine kestab siiani. Aastast 1230 püsti seisnud müürid peidavad tõenäolisi suursponsoreid, kelle identiteet on küll raiutud kivisse, kuid kelle ilme on ajaloos kaduma läinud.

Pöide kirikus olevad kaks inimfiguuri võivad olla üldse vanimad eestlastest tehtud kujutised

Pöide Maarja kirik valmis 1230. aastal. Enam-vähem praeguse välimuse sai kirik 14. sajandi keskel, torn lisati 15. sajandil. Tänaseks on kiriku algsest kujundusest säilinud vaid külgseinte alumise osa fragment ja kiriku lõunaosas asuv ümmargune portaal.

Pöide kiriku võlvikonsoolil võib näha tõenäoliselt eestlastest ülikupaari, kes võisid olla kiriku patroonid või kiriku ehitamise suursponsorid. Ajaloolaste hinnangul võivad need olla üldse vanimad eestlastest tehtud kujutised. Täna on skulpuurid ilma näota.

Kirik on korduvalt tulekahjudes kannatada saanud. Viimane ja kõige hävitavam tulekahju oli 6. augustil 1940. aastal, mil kirik välgulöögist põlema süttis. Meenutame, et samal päeval võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. 1940. aastate keskpaigas hävitasid punaarmeelased pea täielikult kiriku sisustuse, kaasa arvatud eelmainitud skulptuuride näod. Mingil ajal oli varemetes sõjaväeladu, 1945. aastal tehti kirikusse relvastatud valvega heinavarumise baas.

Täna on hoone restaureerimisel, kuid on avatud külastajatele. Kiriku taastamiseks võib jätta rahalise toetuse sissepääsu lähedal asuvasse kasti.

Uuringud on tuvastanud, et Pöide kiriku puhul võib tegemist olla Eesti vanima kiviehitisega, aga kindlat tõestust sellele veel pole.

Muudetud: 22.02.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Pöide kirik – näota eestlased ja 800 aastat ajalugu

Pöide Maarja kirik on arheoloogiline pusle, mille lahendamine kestab siiani. Aastast 1230 püsti seisnud müürid peidavad tõenäolisi suursponsoreid, kelle identiteet on küll raiutud kivisse, kuid kelle ilme on ajaloos kaduma läinud.

Vaata ka neid

Kübas­saare tuletorn – just siin on taevast sadanud nii tuld kui sõdureid

Ö/Õ piiri­tähis, kust alates on õ lihtsalt üks ebavajalik lisandus

Oris­saare staadio­ni tamm – 1951. aasta planeerimise viga või Eesti ime?

Kübassaare tuletorn – just siin on taevast sadanud nii tuld kui sõdureid

Ö/Õ piiritähis, kust alates on õ lihtsalt üks ebavajalik lisandus

Orissaare staadioni tamm – 1951. aasta planeerimise viga või Eesti ime?