Viiralti tamm – gravüür, mis muutis ühe puu surematuks

1943. aastal jäädvustas Eesti graafika suurmeister Eduard Viiralt Tänassilma ürgoru serval kasvava tamme oma kuulsal gravüüril „Viljandi maastik“.

Sõjaajal Uusna mõisas peatudes sõitis kunstnik peaaegu igal hommikul Tamme tallu, et püüda paberile selle puu väärikust. Tänu Viiralti meisterlikule käele ei ole see tamm enam lihtsalt loodusobjekt, vaid eesti kultuuriloo elav sümbol.

Ilmselt Põhjasõja ajal kavama läinud tammepuu on looduskaitse all. Tamm kasvab keset lagedat heinamaad ja on nähtav ka 160 meetri kaugusele Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme maanteele.

Varem tunti tamme ümbruskonnas Tamme-Koori tammena. Selle nime sai puu 19. sajandil naabruses elanud isepäise taluperemehe järgi. Talu nimi oli Tamme ning selle Grigori-nimelist peremeest kutsuti Gooriks. Tema maja on alles tänaseni, seal elavad tema järeltulijad.

Puu ümbermõõt on 488 cm (1,3 m kõrguselt), kõrgus on 13 m. Tamme õõnsus on tsementeeritud.

Viiralti tamm esindas Eestit ka 2024. aasta Euroopa aasta puu konkursil. Konkurentideks Eesti aasta puu valimisel 2023. aastal olid    Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatamm .  Korra on Eesti ka konkursi võitnud. 2015.aastal sai kõrge tiitli   Orissaare staadionil kasvav  tamm.

Muudetud: 03.04.2026