Saadjärv – järvevahi heinakuhi, mis andis nime Vooremaa pärlile

Kahest täiesti erinevast osast koosnev Saadjärv peidab oma nime taga argist, romantilist lugu.

Kunagisel Andi saarel elanud Voldi mõisa järvevahi heinakuhjad ehk saadud jäid sügisel järvesaarele kojuvedu ootama, ristides sellega terve unikaalse veevälja.

Saadjärv on üks Eesti erilisemaid järvi – ta kuulub korraga nii meie kümne pindalalt suurima kui ka kümne sügavama järve hulka. Järv on umbes kuus kilomeetrit pikk ja ligi kaks kilomeetrit lai ning selle kaldal on mitmeid mõnusaid supelrandu.
Saadjärv asub Vooremaal, maastikul, mille kujundasid liustikud üle 10 000 aasta tagasi. Kui jää sulas, kogunes vesi voorte vahele ja nii järv tekkiski. Paljud väiksemad järved on aja jooksul kinni kasvanud, kuid Saadjärv on oma sügavuse tõttu alles jäänud ja kuulub nüüd Vooremaa maastikukaitsealasse.

Järv on kalarikas – siin elavad haugid, ahvenad, rääbised, angerjad ja paljud teised liigid. Pole ime, et just siia, Äksi külla, Jääaja Keskuse naabrusesse rajati 1890. aastal Eesti vanim kalahaudemaja. Juba 1907. aastal loodi samasse ka Eesti esimene bioloogiajaam ning Saadjärv on olnud teadlaste huviorbiidis tänaseni.

Saadjärv on tähtis ka rahvajuttudes. Siin leidub viis Kalevipoja lingukivi ja räägitakse, et järv on kunagi “rändama läinud” ning peatunud otse kiriku peale. Selge ilmaga pidi isegi kirikutorn põhjas paistma.

Tegelikult koosneb Saadjärv kahest osast: sügavamast Suurjärvest ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Veel 1960. aastatel oli järves ka väike Andi saar, mille lained on nüüdseks laiali kandnud, . Siin elanud  kunagi Voldi mõisa järvevaht ja suviti saadud siit heinu, mis saadudes üle jää kojuvedu oodates olevat järvele ka nime andnud.

Muudetud: 21.05.2026