Kudina mõis – preili Olga kivi ja piibumehe vaim:

Kudina mõisapark ei ole tavaline paik – räägitakse, et siin valvab oma aednikust armastatut Saare mõisapreili Olga, kes on kiviks muudetud.

Kuid see pole ainus mõistatus. Mõisa siseruumides võib ootamatult tunda piibutubaka lõhna, nagu tõmbaks seal tubakat ammu lahkunud peremees. Need lood pakuvad mõisale hinge, mida kohtab vaid vähestes paikades.

Lisaks on Kudina mõisa keldri võlvlaed laotud kalasabamustris? See haruldane arhitektuuriline detail ei ole ainult silmailuks, vaid räägib ka meisterlikust müüriladumise kunstist.
Ajalooürikutes on Kudina mõisat mainitud juba keskajast alates, kuid tänane suursugune punastest tellistest häärber valmis 19. sajandi lõpuaastatel.

Aastate jooksul on selle seinte vahel elanud mitmed aadliperekonnad, kuid ehk kõige huvitavama jälje jätsid viimased omanikud, Romanovite õukonnaga seotud Mannteuffelid. Mõisast sai jahiloss, kus peeti pidusid ja võeti vastu tähtsaid külalisi.
Kui maareform mõisa riigistas, kolis siia kool ja selle sulgemise järel 1973. aastal lasteaed.
Legendid on Kudina mõisa lahutamatu osa. Räägitakse, et Saare mõisapreili Olga armus lihtsasse aednikku, kuid keelatud armastus lõppes traagiliselt järve põhjas. Kudina mõisa aias seisab tänini kivikujuna preili Olga, kes justkui valvab paika, kus tema armastatu kunagi töötas. Veel räägitakse, et mõisamajas käivat aeg-ajalt üks vanamees ringi ja siis täituvat toad piibutubaka lõhnaga – kuigi tänane peremees ise piipu ei poputa.
2001. aastast eravalduses mõisahäärber on restaureeritud. Täna ootab Kudina mõis uut peatükki oma ajaloos – mõisahäärber on müügis ja valmis tervitama uut peremeest.

Muudetud: 03.01.2026