Kudina mõis

Kas teadsid, et Kudina mõisa keldri võlvlaed on laotud kalasabamustris? See haruldane arhitektuuriline detail ei ole ainult silmailuks, vaid räägib ka meisterlikust müüriladumise kunstist.
Ajalooürikutes on Kudina mõisat mainitud juba keskajast alates, kuid tänane suursugune punastest tellistest häärber valmis 19. sajandi lõpuaastatel. Sajandite jooksul on selle seinte vahel elanud mitmed aadliperekonnad, kuid ehk kõige huvitavama jälje jätsid viimased omanikud, Romanovite õukonnaga seotud Mannteuffelid. Mõisast sai jahiloss, kus peeti pidusid ja võeti vastu tähtsaid külalisi.
Kui maareform mõisa riigistas, kolis siia kool ja selle sulgemise järel 1973. aastal lasteaed. Ajal, mil lapsed klassides õppisid, täitus võlvitud kelder lõunat söövate õpilastega. Tänapäeval on seal hoopis saun, kus saab nautida rahulikku puhkust ajalooliste müüride vahel.
Legendid on Kudina mõisa lahutamatu osa. Räägitakse, et Saare mõisapreili Olga armus lihtsasse aednikku, kuid keelatud armastus lõppes traagiliselt järve põhjas. Kudina mõisa aias seisab tänini kivikujuna preili Olga, kes justkui valvab paika, kus tema armastatu kunagi töötas. Veel räägitakse, et mõisamajas käivat aeg-ajalt üks vanamees ringi, ja siis täituvat toad piibutubaka lõhnaga – kuigi peremees ise piipu ei poputa.
2001. aastast eravalduses mõisahäärber on restaureeritud. Täna ootab Kudina mõis uut peatükki oma ajaloos – see on müügis ja valmis tervitama uut peremeest.