Toolse ordulinnus – soolasilgu-börs ja Virumaa värav Soome poole

Toolse polnud ainult sõjaline objekt, vaid Virumaa lääneosa tähtsaim kaubasadam, kus eesti ja soome talupojad tegid oma sajandi diile.

See oli koht, kus põhjamaade vahel käis vilgas vahetuskaubandus ja kus mereõhk segunes värske vilja ning soolasilgu lõhnaga, muutes linnuse ümbruse piirkonna kõige elavamaks ärikeskuseks.

Toolse ordulinnus on Eesti ja Liivimaa ordu põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus,  ühtlasi merepoolseim linnus Eestis. Selle ehitusajaks loetakse 1471. aastat. Linnus pidi kaitsma sealset sadamat mereröövlite rüüsteretkede eest.  Nii valmis sise- ja eeshooviga kompleks, mille müüride kõrguseks oli 14 m ja paksus 2 m. Toolse sadam oli  ainuke kergesti ligipääsetav sadam Virumaa lääneosas, omamoodi Rakvere merevärav. Sadama kaudu toimus peamiselt Soome ja Eesti talupoegade vilja ja soolasilgu vahetuskaubandus.

Kui venelased Narva poolt tulema hakkasid, ei oodanud keegi hobupostiga kirja – Toolse tornidest tõusis suitsupilv või süttis tuli, mis andis Haljala kindluskirikule  märku: “Pange vaim valmis, külalised tulevad!” See oli 15. sajandi versioon internetist, kust info omakorda valguse kiirusel otse Rakvere linnusesse jõudis, hoides terve Virumaa rünnakuteks valvel.

Liivi sõja ajal käis linnus käest kätte, sai kannatada ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Linnus taastati ja oli osaleiselt veel kasutuskõlbulik. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. saj alguses.

Viimasel ajal on Toolsest rohkem juttu olnud seoses Geoloogiateenistuse teadus- ja arendusuuringutega Toolse fosforiidimaardlas. 2025. aasta lõpus tehti otsus, et kaevandamisega kohe edasi ei liiguta. Seega on eksitav rääkida kogu Toolse maardla kasutuselevõtust lähiajal ja sellest tulenevast 700-800 inimese kodu kadumisest.

Muudetud: 25.01.2026