Vilsandi rahvus­park – Nootamaa hülged ja 160 saart

Eestis on üle 2300 saare. Päike valis neist oma lemmikuks Vilsandi, kus isegi hülged päikesevanni ja Jaan Tätte laule naudivad

Kas teadsid, et ilmateenistuse andmeil on Eestimaa kõige päikesepaistelisem koht Vilsandi saar? Kesmiselt 83 päeva aastas särab siin  päike, kui päikeselised tunnid päevadesse teisendada. Sellest tulenevalt on Vilsandi ka Eesti kõige soojem koht. Kõige vähem näeb Eestis päikest aga Raplamaal Kuusikul.

Teadaolevalt tulid saarele esimesed püsiealniud 18. sajandi alguses. Esimese asunikuna jõudis siia 1703. aastal  hollandi meremees Johann Toll. Sajand hiljem, 1809. aastal püstitati Vilsandile tuletorn, mis pärast põhjalikku remonti on alates 2021. aastast suvel ka külalistele avatud. 37 meetri kõrguse tuletorni tuli on hea ilma korral nähtav 25 km kaugusele. Vilsandi tuletorn on võetud ehitismälestisena muinsuskaitse alla. Tuletorni kõrval seisab aastast  1859 Punase Risti poolt rajatud unikaalne päästepaadikuur.

20. sajandi alguses elas siin juba 30 peret. Maksimaalselt on elanike arv ulatunud 180-190-ni.  1944. aasta sügisel lahkus suurem osa Vilsandi peresid punavõimu eest läände.  Nõukogude ajast on aga saareelanike mällu jäänud lisaks karmidele oludele ka midagi meeldivamat – kohalike piirivalvuritega olnud vägagi hea läbisaamine. Ega nii eraldatud kohas vist muud moodi poleks saanudki.

Täna elab saarel 20-30 inimest, aga paljud neist siin talvel ei viibi. Tuntuim vilsandlane on Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on “Vilsandi laul” (“Selle metsa taga ei ole mets…”). Vilsandil on pikalt elanud ka lastekirjanik Heino Väli.

Vähem on teada, et ka laulule “Oma saar” sõnad kirjutanud Gustav Suits pidas värsse kirjutades silmas just Vilsandit, kus tema ja paljud teised Eesti kultuuritegelased sageli puhkamas käisid. Viisi autor oli Juhan Simm.

Vilsandi rahvuspark, Baltikumi vanim ja Ida-Euroopa vanimaid kaitsealasid, asutati 1910. aastal. Rahvuspargi pindala on 23 880 ha, millest valdava osa moodustab rannikumeri, vaid kolmandik on maismaad. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate väikesaarte, laidude ja rahnudega. Ainuüksi saari on Vilsandi ümbruses 150-160. Rahvuspargi meresaartel pesitseb igal aastal 7000 – 8000 haudepaari merelinde, registreeritud on 247 erinevat linnuliiki. Randades võib kohata hülgeid, siin kasvab üle 30 liigi orhideesid. Vilsandilt paekivipaljanditelt leidub ka rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.

Vilsandi rahvuspargi vapilinnuks on hahk.

Rahvuspargi territooriumile jääb ka 5,8 hektari suurune inimasustuseta  Nootamaa saar, mis on Eesti kõige läänepoolsem punkt. Saar on Läänemere suurimate imetajate, hüljeste, meelispaik päikese käes peesitamiseks.

Saarega toimub paadiühendus Papisaare sadamast.

Eestis on saari kokku üle 2300, neist vaid 19 on aastaringselt elanikega asustatud. Vilsandi on üks neist püsielanikega saartest.

Nagu siin linde veel vähe oleks, avati just siin 1997. aasta augustis Eesti esimene jaanalinnufarm. Esimesed linnud toodi siia Rootsist.

Muudetud: 23.03.2026