Allikad:
„Mnemoturniir“, R.Laumets, T.Kuningas, 1991
MTÜ Liivimaa Mälu
Foto: H. Kaert
Kas teadsid, et ilmateenistuse andmeil on Eestimaa kõige päikesepaistelisem koht Vilsandi saar? Kesmiselt 83 päeva aastas särab siin päike, kui päikeselised tunnid päevadesse teisendada. Sellest tulenevalt on Vilsandi ka Eesti kõige soojem koht. Kõige vähem näeb Eestis päikest aga Raplamaal Kuusikul.
Teadaolevalt tulid saarele esimesed püsiealniud 18. sajandi alguses. Esimese asunikuna jõudis siia 1703. aastal hollandi meremees Johann Toll. Sajand hiljem, 1809. aastal püstitati Vilsandile tuletorn, mis pärast põhjalikku remonti on alates 2021. aastast suvel ka külalistele avatud. 37 meetri kõrguse tuletorni tuli on hea ilma korral nähtav 25 km kaugusele. Vilsandi tuletorn on võetud ehitismälestisena muinsuskaitse alla. Tuletorni kõrval seisab aastast 1859 Punase Risti poolt rajatud unikaalne päästepaadikuur.
20. sajandi alguses elas siin juba 30 peret. Maksimaalselt on elanike arv ulatunud 180-190-ni. 1944. aasta sügisel lahkus suurem osa Vilsandi peresid punavõimu eest läände. Nõukogude ajast on aga saareelanike mällu jäänud lisaks karmidele oludele ka midagi meeldivamat – kohalike piirivalvuritega olnud vägagi hea läbisaamine. Ega nii eraldatud kohas vist muud moodi poleks saanudki.
Täna elab saarel 20-30 inimest, aga paljud neist siin talvel ei viibi. Tuntuim vilsandlane on Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on “Vilsandi laul” (“Selle metsa taga ei ole mets…”). Vilsandil on pikalt elanud ka lastekirjanik Heino Väli.
Vähem on teada, et ka laulule “Oma saar” sõnad kirjutanud Gustav Suits pidas värsse kirjutades silmas just Vilsandit, kus tema ja paljud teised Eesti kultuuritegelased sageli puhkamas käisid. Viisi autor oli Juhan Simm.
Vilsandi rahvuspark, Baltikumi vanim ja Ida-Euroopa vanimaid kaitsealasid, asutati 1910. aastal. Rahvuspargi pindala on 23 880 ha, millest valdava osa moodustab rannikumeri, vaid kolmandik on maismaad. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate väikesaarte, laidude ja rahnudega. Ainuüksi saari on Vilsandi ümbruses 150-160. Rahvuspargi meresaartel pesitseb igal aastal 7000 – 8000 haudepaari merelinde, registreeritud on 247 erinevat linnuliiki. Randades võib kohata hülgeid, siin kasvab üle 30 liigi orhideesid. Vilsandilt paekivipaljanditelt leidub ka rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.
Vilsandi rahvuspargi vapilinnuks on hahk.
Rahvuspargi territooriumile jääb ka 5,8 hektari suurune inimasustuseta Nootamaa saar, mis on Eesti kõige läänepoolsem punkt. Saar on Läänemere suurimate imetajate, hüljeste, meelispaik päikese käes peesitamiseks.
Vilsandi, mis on tuntud eelkõige merelindude ja looduskaitse poolest, oli lühikest aega ka paik, kus peeti Eesti esimesi jaanalinde. Vilsandi jaanalinnufarm on Eesti lähiajaloo üks omapärasemaid ettevõtmisi. Tegemist oli sisuliselt Eesti esimese jaanalinnufarmiga, mis rajati 1997. aastal. Farmi algatas Rootsis elanud väliseestlane Jaan Teär. Tema eesmärk oli tuua Rootsist jaanalinnud Eestisse ja käivitada siin nii linnukasvatus kui ka tulevikus aretus. 1997. aasta augustis saabusid Vilsandile esimesed kuus jaanalindu. Tollal tekitas see palju tähelepanu, ettevõtmist peeti lausa võimalikuks saare visiitkaardiks. Juba esimestel nädalatel käis jaanalinde vaatamas sadu inimesi. Samas oli ettevõtmisel juba algusest peale ka kriitikuid. Mõned looduskaitsjad kahtlesid, kas Aafrikast pärinev liik sobib Eesti vanimale kaitsealale ning kas tootmisfarm väikesaarel on majanduslikult mõistlik. Tagantjärele selgus, et skeptikutel oli õigus. Jaanalinnukasvatus lõpetas tegevuse 2003. aastal. Siiski aitas see kaasa jaanalinnukasvatuse tuntuks saamisele Eestis. Vilsandi eeskujul tekkisid hiljem farmid mujal Eestis, üks neist rajati Nautse külla Muhus.
Saarega toimub paadiühendus Papisaare sadamast.
Eestis on saari kokku üle 2300, neist vaid 19 on aastaringselt elanikega asustatud. Vilsandi on üks neist püsielanikega saartest.
Nagu siin linde veel vähe oleks, avati just siin 1997. aasta augustis Eesti esimene jaanalinnufarm. Esimesed linnud toodi siia Rootsist.
Muudetud: 11.11.2026
Tõlli küla, Tõstamaa, Pärnu linn, Pärnu maakond
Pärnu linn, Pärnu maakond
Aleksander III mälestussammas
Alliklepa ujumiskoht
Reina küla lääneosas elas prohvet Seiu ehk Aleksei Aav
Võru vald, Võru maakond
Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre küla, Pärnu linn
Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Muumioru, Leht on toimetamisel
Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril
Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel
Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Leht on toimetaisel
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Leht on toimetamisel
Käru alevik,Türi vald,
Leht on toimetamisel
Allikad:
„Mnemoturniir“, R.Laumets, T.Kuningas, 1991
MTÜ Liivimaa Mälu
Foto: H. Kaert