Pajusi mõis

Kas teadsid, et Pajusi mõisnik Von Wahl importis siia Eesti esimesed kvaliteetse villa poolest tuntud meriino-lambaid?

Rahvapärimuse kohaselt on Pajusi nime saanud pajupuude järgi, mida siin Põltsamaa jõe kaldal ohtralt leida võib.  Aja jooksul on 17. sajandil rajatud mõis kuulunud paljudele aadliperedele, neid alasid on oma ustavatele alamatele kinkinud nii Gustav II Adolf, Peeter I kui ka Katariina I.

1820.aastal ostis Pajusi mõisa 100 000 hõberubla eest hilisem kihelkonnakohtunik Carl Gustav von Wahl, kelle perekonna käes olid valdused kuni 1920.aasta maareformini. Ta läks ajalukku sellega, et edendas aktiivselt kohalikku elu, seejuures varustades külakoole Masingu aabitsatega ning harjutades taupoegi hoolsuse ja korraga. Samuti oli ta uuendusmeelne maaomanik, tuues Riiast Pajusisse esimesed kastanipuud ja importides esimestena  pehme ja kvaliteetse villa poolest tuntud meriino-lambaid. Von Wahlile kuulusnud puukooli istikuid on jõudnud ka Tartusse Toomemäele.

Wahlide ajal valmis ka mõisa tänaseni säilinud peahoone, mida lküll aja jooksul on oluliselt ümber ehitatud- hoone vasakpoolne tiib lammutati 1934. aastal.

Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti mõisasse asutada põllutöökool kuid õpilaste vähesuse tõttu sellest mõttest loobuti. 1934.aastal sai häärberist kohalik rahvamaja ja on seda tänaseni. Mõisa majad on restaureeritud aastatel 2008-2010, korras on ka mitmed mõisa abihooned.   

Ajaloolane Valdo Praost on mõisamaja vasakpoolse tiiva lammutamise kohta märkinud: Selleks, et hoome omandanud kohalik vald saaks ühe poole rahvamajaks ümber ehitada, pidi ta teise poole majast materjalina maha müüma – küllap kohalikele asunikele, kes ehitasid endale toona mõisa maadele väikesi asundustalusid ja kellede jaoks kogu ehitusmaterjal lausa kulla väärtusega oli. Ja nii ongi peahoonest alles vaid pool.

Muudetud: 01.09.2025