Särevere mõis

Kas teadsid, et Särevere mõisas tegutsev kool hoiab tänaseni sidemeid endiste mõisnike järeltulijate, von Schillingute suguvõsaga, säilitades nii elava ajaloolise pärandi?

Mõisa lugu algab kuninglikult – Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla 1611. aastal. Sajandeid hiljem, 1860. aastatel, ehitati parun Walter von Schillingu eestvedamisel peahoone, mis tundub otsekui pidulik kutse ajaloole. Ühekorruseline mansardkatusega häärber neobarokse välisukse ja klaasverandaga on kui ajastu kunstiteos. Stiilipuhtad puitpitsid ja elegantne talveaed lisasid sellele aristokraatliku sära.

Ajad ja inimesed ei jätnud mõisat puutumata. Riigistamise järel kolis sinna kodumajanduskool, kus rajati moodne laut ja kuivati – need hooned on ainulaadsed ja tõstavad Särevere esile teiste mõisate seast. Kool jättis oma jälje ka mõisaparki, sidudes 19. sajandi vabaplaneeringut modernse ajastuvaimuga.
Sõjakeeristes sai mõis peavarjuks sõjapõgenikele. Pärast sõda sai sellest invaliidide kodu, pakkudes ulualust neile, kes vajasid hoolitsust. Nõukogude ajal tegutses seal hooldekodu psüühiliste häiretega inimestele.

Täna haldab peahoonet Järvamaa Kutsehariduskeskus, mille õpilased toovad mõisaellu uue hingamise. Siin peetakse kontserte, vastuvõtte ja koolisündmusi, sidudes mineviku ja oleviku peene sõlmega. Kool on hoidnud viimaste mõisaomanike Schillingite järeltulijatega sidemeid, kes 1999. aastal mõisas ka oma suguvõsa kokkutulekut tähistasid.