Sänna mõis – vene puitpitsi mäss keset Võrumaad

Karl von Vietinghoffi 1875. aastal püstitatud häärber on arhitektuurne provokatsioon, kus venepärane puitdekoor ja rüütlimõisa ambitsioon põrkuvad viisil, mida Eestis mujalt ei leia.

1875. aastast pärineva Sänna mõisa häärberi lasi ehitada Karl von Vietinghof. Ilmselt polnud soov saada lihtsat ja igavat kivimaja, nii valmis venemõjuline puitpitsi-iludus, mis mõjub Eesti mõisamaastikul tänaseni nagu eksootiline võõrkeha.

Pärast maareformi tabas Sänna häärberit nii sügav ideekriis, et hoone esimene korrus degradeeriti neljajalgsete elupaigaks – tõestades, et ajalooline pärl ja loomalaut on igati võrdväärsed partnerid.  Hiljem sai mõisast rahvamaja, kus tegutsesid ka raamatukogu, sidejaoskond ja sovhoosikeskus.

2002. aastal oli Rõuge vald nõus Sänna mõisa ühe krooni eest ostjale, kes on nõus Sänna mõisa korda tegema. Sel ajal asusid hoones raamatukogu, korterid, ning kohaliku seltsi kasutada oli saal. Sänna on ainuke säilinud mõisahäärber selles piirkonnas.

2010. aastatel otsustas kohalik kogukond eksperimendid lõpetada ja anda Sänna mõisale uus võimalus. Alates 2014. aastast tegutseb seal Leiutajate Külakool, mida juhivad kohalikud lapsevanemad. Mõisas korraldatakse ka õppekäike ja ekskursioone. Kui sulle ikka veel tundub, et Sänna mõis on liiga väike, siis mõisaparki rajatud päikesesüsteemi miniatuurne mudel, Sänna Taevarada,tuletab meelde, et Vietinghoffi pärandi ja tänapäeva leiutajate vahel mahub ära terve galaktika – koos kõigi planeetide ja matkaradadega.

Lisaks on Sänna seotud kirjanik Juhan Jaikiga, kes sündis seal mõisaaedniku pojana 1899. aastal. 1999. aastast seisab mõisa naabruses tema mälestuskivi.

Sänna mõis on seega mitte ainult ajalooline pärl, vaid ka kaasaegne kogukonna keskus. Esmapilgul sarnane on ka Luua mõisa  kvaleridemaja, kuid seal on siiski tegu balti-saksa kuurortstiiliga, mis sootuks erinev.

Muudetud: 07.05.2026