Väätsa mõis

Kas teadsid, et Väätsa mõisahäärberi trepi alt läks otsekäik Paide Vallimäele?

Väätsa mõisa algusajaks peetakse 1620. aastaid, kui Paide ja Tallinna linnuste asehaldur Magnus Nieroth rajas siia läänimõisa. Selle ostis 18. sajandi keskel tunnustatud teadlane, Eesti Looduseuurijate Seltsi president  Carl Johann von Seidlitz, kes korraldas ka Eesti- ja Liivimaal raudtee ehitamist. Tema perekonna kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal.  Aastail 1796–1800 rajati uus varaklassitsistlik härrastemaja.

Alates 1925. aastast kasutatakse hoonet koolimajana. Sõja ajal hoiti hoone keldris varjul Eesti Kunstimuuseumi varasid.
Väätsa Põhikool restaureeriti 2004–2009 mõisakoolide programmi raames ja Norra riigi abiga. Viimased renoveerimistööd lõppesid 2011. aastal. Kunagine mõisainterjööri ilu on nüüd osaliselt taastatud: ruume kaunistavad arvukad seina- ja laemaalingud, saali aga pilastrid ja sambad. Majas on ühtlasi ka kohaliku kogukonna kultuurikeskus, kus korraldatakse kontserte, teatrietendusi, konverentse, seminare.

Eri tasanditel asuva pargi puhul võib tajuda nii varasemat barokset regulaarpargi kui ka uuema vabakujulise ülesehituse jooni. 1977. aastal lisati peahoonele kolmekorruseline juurdeehitis, mis ehitatakse ümber tänapäevaseks nullenergiamajaks.

Mõisas võib õpilaste juttude järgi kohata märke ka viimase mõisaproua kohalolekust – läbi aastakümnete on aeg-ajalt pöhikorruse paari ruumi lagedel näha niiskeid laike, mis tekkinud proua pisaratest, kui ta pööningul oma Väätsal veedetud aega ja noorust taga igatseb. Ka olevat mõisa ühe trepi alt kunagi viinud salakäik otse Paide vallimäele.

Muudetud: 02.06.2025