Jüri kirik

Varem asus samas paigas aastail  14. sajandil ehitatud Vaskjala kirik, mis oli niivõrd armetus seisus, et kiriku eestseisja härra parun Ungern-Sternberg Lagedilt seal 1884. aastal jumalateenistuse pidamised suisa ära keelas. Kirik tuli maani maha lammutada. Kuna kirik oli pühendatud pühale Jürile, kristlikule märtrile ja sõjamehele, talupoegade ja maaharijate kaitsepühakule, kelle vaprus ja legend lohetapjana tegid temast ühe keskaja populaarseima pühaku, siis sellest ka tänapäevased nimed – Jüri kirik, Jüri kihelkond ja Jüri asula.

Praegune uusgooti stiilis paekivist seintega kirik ehitati valmis uskumatult kiiresti – kuue ja poole kuuga ning  pühitseti sisse juba 15. detsembril 1885. Toonases päevalehes põhjendati kiiret ehitust sellega, et töödejuhataja härra von Hoowen ei maksnud töömeestele töö ajal rohkem raha, kui neil parasjagu hädavajalikuks kulus. Ka ostis ta neile ise leiba, silku ja muud toidukraami ning pani palgast üle jääva summa kogumiskassasse. Kui töö valmis sai, anti igale mehele tema kassaraamat, kust selgus, et sinna oli kogunenud 40–50 rubla või isegi rohkem. Seda võis siis vajaduse järgi kas osade kaupa või korraga krediitkassast välja võtta. See oli igati mõistlik kord: töömehed said korraga arvestatava summa kätte, muidu oleks mõni neist kogu teenistuse juba töö käigus ära kulutanud. Kirik sai piisavalt suur. Korraga mahub sinna istuma 600-700 inimest.

Kohalik rahvas teab, et esimese Eesti Vabariigi ajal toimunud suurema remondi käigus kujundati kirik ligikaudu Eesti lipu värvides: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Jüri kirikuaed on tegutsev kalmistu. Tuntud inimestest on sinna maetud koorijuht Valdo Ratassepp,

Jüri kirikuõpetaja Anton thor Helle tõlkis 1739. aastal esimesena Piibli eesti keelde. Seda sündmust meenutab 1989. aastal avatud mälestusmärk kiriku kõrval.

Muudetud: 20.12.2025