Keri tuletorn – säästurežiim ja Peeter Esimese “tark” märguliin

Kas teadsid, et Keri tuletorni valgustamiseks kasutati aastatel 1906-1912 looduslikku gaasi ja sel ajal oli see ainukene tuletorn maailmas, mida maagaasiga valgustati?

Keri saar asub maismaast eemal keset merd, aga ohuks meresõitjatele on saar ise ja selle ümbruses asuvad madalikud.

Kui varem oli siinkandis liiklust vähe, Venemaal oli Läänemerel vaid 12 suuremat purjelaeva, siis Põhjasõja ajal oli neid juba 40 ringis. Lisaks külastasid Kroonlinna ja Viiburit paljud välismaised kaubalaevad. Puudusid aga kaasaegsed merekaardid ja tuletornid ja karidele sõitmisi tuli ette tihti. Nii andis Peeter I käsu rajada Kerile ja Vaindloo saarele märgutuled. Kuid et kütte pealt kokku hoida, pidid märgutuled põlema vaid siis, kui Venemaa laevad mööduvad. Esimene puidust tuletorn valmis Keri saarel alles pärast Põhjasõja lõppu, 1723. aasta suvel, kui oli kindel, et saar jääb Venemaale.

Üsna varsti aga hakati rääkima juba uue tuletorni rajamise vajalikkusest. Seda enam, et oli alanud regulaarne postilaevaühendus Kroonlinna ja Lübecki vahel. Ka see oli puidust, 36 meetrit kõrge ja valmis 1759. aastal. Kui ka selle torni torm ümber lükkas, otsustati uus juba kivist teha. Töö oli keeruline, kuna kogu ehitusmaterjal tuli paatidega mandrilt kohale toimetada. Uus tuletorn, mille alumine osa oli kivist ja ülemine osa puidust, sest tööga läks kiireks, valmis 1803. aastal. Tänapäevase kuju sai torn alles 1858. aastal, kui mädanenud puidust torniosa terastorniga asendati.

Lühikest aega, 1906-1912, kasutati tuletorni valgustamiseks ka kohalikku looduslikku gaasi ja sel ajal oli see ainukene tuletorn maailmas, mida maagaasiga valgustati.

2024. aastal lõpetati tuletorni restaureerimine ja torn on külastajatele taas avatud.

Muudetud: 10.02.2026