Vaata ka neid lehti:
Allikad:
Anne Ruussaar “Klaasimeistrid”
Hüti klaasikoda
Kas teadsid, et Eesti esimene klaasikoda töötas mitte meie klaasipealinnas Järvakandis, vaid hoopis Hiiumaal Hütis?
Hüti klaasivabrik oli Eesti esimene klaasivabrik ja tegutses aastail 1628–1664. See rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andis praeguseni käibiva kohanime Hüti.
Klaasikoja hiilgeajal 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Seal toodeti aknaklaasi, laboratooriuminõusid, apteegi- ja meditsiiniklaasi, tualettpudelid, viina, mõõdu- ja silmaloputusklaasid. Tänapäeval annab kunagise suure klaasivabriku asukohast aimu sinna rajatud klaaspudelitest mälestusmärk. Hiiumaale otsustas Jacob de la Gardie oma tehase rajada eelkõige seetõttu, et siin oli piisavalt kvaliteetset klaasiliiva ja pärisorjadest talupoegade näol ka odav tööjõud.
Klaasitootmine on Eestis kõige kauem tegutsenud tööstusharu. Klaasi on siinmail tootma juba ligi 400 aastat tagasi. Kuulsaimaks klaasivabrikandiks sai Johannes Lorup, kelle tehases valmistati maailmas nõutud kristalli.
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,