Tohvri patarei – hiigelpunker kui poolelijäänud monument

Siin, Hindu küla serval, algas 1939. aasta oktoobris maailm, mis muutis kogu ümbruskonna elu. Punaarmee ehituspataljon saabus siia koos käsuga, et külarahvas juba enne talve kodudest lahkuks. Kevadeks oli kogu ala traataiaga piiratud ja töö käis ööpäev läbi. Sõru sadamast veeti materjali kolmes vahetuses, ning vähemalt sada kohalikku meest said siin tööd – kes segas käsitsi betooni suurtes vannides, kes kaevas vundamendiauke, kes vedas kive ja liiva.

Algul pidid kasarmud tulema kahekorruselised. Teise korruse metallraam oli juba püsti, kui saabus kõrge komisjon. Käsk oli lühike: „Maha võtta, sest paistab merele.“ Nii jäidki hooned ühekorruselisteks. 1940. aasta sügiseks seisis siin väike sõjalinnak: kaks kasarmut, ohvitseride elamud, söökla, saunad, toiduhoidlad ja valvuri putka. Ladudes ootas veel paarsada tonni tsementi – ehitus pidi jätkuma, kuid ajalugu tegi omad korrektuurid.

Patarei nr 44 meeskonnas oli viis ohvitseri ja 125 reaväelast. Kahurite paigaldamine toimus 1941. aasta suvel, aga päris valmis patarei ei saanudki. Osa varjendeid jäi katmata, gaasivarjendist valmis vaid armatuuridega põrand. Üks suurtükk viidi Heltermaale, teine hävis 1941. aasta oktoobris, kui saksa dessandi ajal laskemoonavarjend õhku lasti. Plahvatus rebis seinad lahti ja murdis katuse pooleks.

Kolm suurtükiplokki on siiski säilinud. Varjendid on kuivad, positsioonid hästi nähtavad, kuigi komandopunkt valgus vett täis. Patarei ümber on viis eri tüüpi dotti ja mitmeid väiksemaid laskepesi – justkui kivistunud sõjaline mosaiik. 1944–45 taastati patarei kolme 130 mm suurtükiga, viimased lasud kõlasid veel 1957. aastal.

Täna asub siin Tohvri hooldekodu.

Muudetud: 24.05.2026