Ungru loss – Eesti kõige ilusam pooleli jäänud ehitusprojekt

Mereröövlite krahv Ewald alustas 1893. aastal ambitsioonikat ehitustööd,  millest sai Läänemaa üks müstilisemaid vaatamisväärsusi.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi päris valmis ei saanud see kunagi. Loss on küll sarnane Saksamaal asuva Merseburgi lossiga, kuid sellest siiski oluliselt väiksem.  Lossi ehitati aastatel 1893–1896.

Lossi ehitamisest räägib legend, et Ungru toonase mõisniku Evald Ungern-Sternbergi poeg krahv Ewald Adam Gustav Paul Constantin von Ungern-Sternberg olevat külastanud 19. sajandi lõpul Saksamaal asuvat Merseburgi aadlilossi ning olevat armunud sealse lossihärra tütresse. Lossihärra tütar aga oli lubanud kogu oma elu veeta oma isa lossis ning oli nõustunud krahviga   abielluma vaid juhul, kui too ehitab samasuguse lossi. Selle peale kiirustas krahv koju ning alustas 1893. aastal ehitustöid. Mõne aastaga olid lossil püsti seinad ning ka katus peal. Ehitustööd aga seiskusid 1899. aastal, kui krahvini jõudis uudis, et tema armastatud lossipreili oli haigestunud ja surnud. On aga räägitud ka seda, et ehitus seiskus rahalistel põhjustel. Tegemata jäid aknad-uksed, kõik sisetööd. Krahv Edward ise on veetnud lossis ühe öö. Krahv suri ühel reisil Peterburis, teel Hiiumaale Kõrgessaarde oli tema põrm ühel ööl Ungru lossis.  Läänemaa Muuseum on selle väite ümber lükanud ja leidnud, et krahvi tammepuust puusärk paigutati tol ööl siiski mitte mõisamajja vaid mõisa tõllakuuri, mille seinad, põrand ja lagi seks puhuks “üleni rohelisega kaeti, et ta siin, oma kalliks peetud kodus saaks kordki puhata võõrsil läbielatud reisiväsimusest, kuuskede ja küünalde keskel”.

Õnnetu krahvi vanaisa Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg oli omal ajal Hiiumaa kuulsa mereröövli Otto Reinhold Ludwig von Unger-Sternbergi lapselaps ja Ungru mõisa oli ta esivanematelt pärinud.

Peale Teist Maailmasõda sattus see omapärane  Läänemaa vaatamisväärsus Nõukogude sõjaväe kätte, kes nägi varemetes sootuks teist kasutuseesmärki: nimelt otsustas 1968. aastal  toonane lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada Kiltsi lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimul õnnestus tutvustega ja skeemitamistega  lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga juba lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud.

Varemete tänased omanikud on otsustanud hoone varemed säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust.

Muudetud: 05.05.2026