Palivere Ohvri­puu – 500-aastane Palivere valvur heitleb ajaga

Kuigi Palivere ohvripuu on püstiseisvuse nimel pidanud rinda pistma nii kahjurite kui ka maantee heitgaasidega, püsib see jändrik hiid jätkuvalt vapralt paigal, olles meie vanim omataoline.

Ohvripuu Läänemaal Paliveres, mida on mainitud kirjalikult juba 17. sajandil ja mille juurest on leitud 16. sajandi münte. Arvatakse, et puu on umbes 500 aastane. Puud nimetatud ka ohvripärnaks, kuid teadupärast kutsutigi vanasti künnapuud pärnaks ja pärna niinepuuks. Puu kohta on kirjutatud, et keegi tegi kunagi puu pahkliku koore sisse lõike ja sealt hakanud verd tulema. Tänaseks on puu üsna põduraks jäänud: kahjurid närivad oma käike ning ka Ääsmäe- Haapsalu maantee liiklusest tulevad heitgaasid võivad oma mõju avaldada. Teades, et puu on üle elanud nii Põhjasõja (võib-olla, et kasvas juba Liivi sõja ajalgi), kui ka I ja II Maailmasõja, püüame teda säästa.  Tundlikumad inimesed teavad rääkida, et lisaks näole oskavat puu ka rääkida. Tuleb vaid minna üksinda ja rahus südamega tema juurde, panna nägu puu näo vastu ning õige vaikselt olla- pidavat saama vastuse oma küsimustele. Seejärel tuleb puule ohver kinkida ja teda tänada.

Vana muistendi järgi olla Palivere hiiepuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna kasvama jäänud. Nüüdseks on järele jäänud üks puu, mille kunagisest võimsast võrast on järele jäänud vaid üksikud jändrikud oksad. Kui keegi maarahva hulgast jäi tõbiseks, hõõruti haigeid kohti  riidetükkidega ja seoti need siis pühaks peetud puu tüve klge. Usuti, et niimoodi toimides võtab puu inimeste hädad ja haigused enda kanda ning inimene saab terveks.

Palivere hiiepuu on üle 400 aastat vana ja kõige vanem Eestis kasvav künnapuu.

Muudetud: 20.01.2026