Emakeele ausammas

Kas teadsid, et Eesti on Baltimaadest ainus, kus on olemas ausammas kohalikule emakeelele? 

Akirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahadega avati skulptor Vergo Verniku loodud eesti keele ausammas Kadrina kooli kõrval 21. mail 1994. Eesti aabitsal kujutatud kuke stiliseeritud pead meenutavalt rahnult leiab kirja “Sõna seob” (Kadrina vanasõna).

Ausammas püstitatati eesti emakeele auks ja ülistuseks, kauakestvuse kinnituseks ja lootuseks ning Kadrinas tegutsenud keeleedendajate mälestuseks.

Eesti keele auks püstitatud monument on teadaolevalt Euroopas ainulaadne. Ka ei ole vähemalt ei Baltikumis ega Skandinaaviamaades ühtegi teist sellist mälestusmärki, mis oleks pühendatud otseselt kohalikule riigikeelele. Küll aga avati 2005. aastal Armeenias armeenia tähestiku monument, mis kujutab endast 39 eraldiseisvat hiiglaslikku tähte.

Emakeelepäev on Eestis riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1999. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Kadrinas ausamba püstitamine mõned aastad varem oli üks neist sündmustest, mis andis tõuke emakeelepäeva muutmiseks riiklikuks tähtpäevaks.

Kuigi juba 1995. aastal tehti Riigikogu kultuurikomisjonile 175 toetusallkirjaga ettepanek keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks, loobus kultuurikomisjon toona ettepanekuga edasi tegelemisest.  Alles detsembris 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks.

1999. aasta sügisel nimetas UNESCO rahvusvaheliseks emakeelepäevaks 21. veebruari. Selle ajendiks olid 1952. aasta sündmused Bangladeshis, kus hukkusid mitmed üliõpilasmeeleavaldajad, kes nõudsid, et bengali keel tuleks kuulutada üheks Pakistani riigikeeleks.

Muudetud 11.03.2026