Kloostri mõisa varemed ehk kuidas haruldane häärber puitosadest ilma jäi

Kloostri mõisa saatus on kurb näide sellest, kui kiiresti võib hääbuda sajanditepikkune suursugusus.

Kloostri mõis asutati keskajal Lihula tsisterlaste nunnakloostri majandusmõisana. Kuna Lihula klooster rajati juba 13. sajandil, siis võib Kloostri mõis olla umbes sama vana. Ka oma nime on paik saanud Lihula kloostrile kuulumisest.

Rootsi kuningas Karl IX kinkis 1611. aastal selle omaaegse tsisterlaste rajatud Kloostri mõisa von Derfeldenitele, kes rajasid siia 17. sajandi keskpaigas harukordse kahekorruselise barokse kivihäärberi. See oli üks väheseid rootsiaegseid hooneid Eestis, mis seisis puutumatuna peaaegu kolm sajandit.Kuni 1939. aastani säilis hoone praktiliselt ümber ehitamata kujul, olles tõeline arhitektuurimälestis.

Mõisasüdame viimane omanik juba pärast mõisareformi oli Eesti ohvitser Aleksander Kulgver, kes võitles vabaduse eest 6. jalaväerügemendis. 1941. aastal küüditati Kulgver Siberisse, kus ta juba samal aastal vangilaagris suri, ootamata ära isegi määratud surmaotsuse täideviimist. See on mälestus ajastust, mis hävitas nii Eesti riigi eliidi kui ka nende ajaloolised kodud.

Paraku jäi häärber pärast seda kasutuseta ja selle puitkonstruktsioonid lammutati, jättes alles vaid võimsad kivimüürid, mis troonivad varemetena maastikul tänaseni.

Hiljem on mõisahoone müüre kasutatud taustana lahinguepisoodide filmimiseks. 1990datel aastatel on hoone varemed võsast puhastatud. Enamik kõrvalhooneid on kas varemeis, hävinud või tundmatuseni ümber ehitatud.

Muudetud: 27.04.2026