“Saare­maa Valsi” sünni­koht

Paljud teavad Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud “Saaremaa valssi”, millele kirjutas sõ­nad Debora Vaarandi ja tegi viisi Raimond Valgre. Vähem on aga teada selle laulu omapärasest saamisloost. Teatakse, et laulule andis tõuke üks Valjala kandis toi­mu­nud sotsialistlik propagandaüritus, mis innustaks ühismajandite loomist.

Talgu mõte olevat saanud alguse sellest, et Valjala hobulaenutuspunktis ei suu­de­tud 1945. aasta talveks piisavalt heina varuda ja üheks põhjuseks toodi töökäte puudus. Kevadisel koosolekul tehti ettepanek harida talgukorras üles jupp uudismaad ning kutsuda appi ka teiste hobulaenutuspunktide töötajad. Ühtlasi moodustati talgukomisjon ja alustati agitee­rimise­ga. Mingi sookuivendamise kõrval muutus olulisemaks ko­gu ürituse propagandistlik väärtus, ühistöö ülistamine ühis­majandites.

Ettevalmistused toimusid Saaremaa parteikomitee valvsa pilgu all. Tegevustest anti järjekindlalt aru EK(b)P Keskkomitee esimesele sekretärile Nikolai Karotammele.

Kohalikus lehes anti teada talgute kuupäev ja koht ning see, et töö algab hommikul kell 7 ja lõpeb kell 14, tööülesandeks on juurida ja puhastada 40 hektaariline maajupp, kraave kaevata 4000 meetrit, traktoril sahata 10 hektarit. Töö toimub sot­sialistliku võistlusena valdade vahel. Seejuures oli plaan paigas veel enne, kui selgus osavõtjate koguarv. Kuigi kohale tuli ligi 800 noort üle Saaremaa, on tagantjärele teada, et et kõiki etteantud kohustusi siiski täita ei jõutud.

Talgupäev algas tõrgetega – Nikolai Karotamme auto läks katki ning kõrged külalised hilinesid, avamiiting jäi ära. Samal ajal hakkasid saabunud talgulised ise tööle. Mis seal ikka passida, kui supikatlaid juba tulele sätiti ja pillimehed pille häälestasid. Tööpäev lõppes kell 14 ning algas miiting, kus Nikolai Karotamm pidas kõne, ms kandus ajalehtede, raadio ning kinokroonika vahendusel üle Eesti.

Oma kodukandis toimunu inspireeris ka poetess Debora Vaarandit, kui talle Kivimäe haiglas tuberkuloosiravil viibides sattus kätte ajaleht, milles kirjel­dati Saaremaal toimunut. Valmis natuke naiivne, aga see-eest reibas ja rõõmsas toonis poeem „Talgud Lööne soos“. Kas tegu oligi juhuslikult ette jäänud ajale­hega või ikkagi tellimustööga, seda on täna juba raske kindlaks teha.

Propagandamaiguline poeem ei äratanud aga Raimond Valgrele esmalt üldse huvi. Sõprade soovi­tu­sel võttis ta poeemi viimased salmid siiski ette. Valmis laul “Ta keerutab, lennu­tab“. Paraku ei sobinud viis toonastele võimu­mees­tele. Nad ei olnud  rahul sellega, et laul oli kirjutatud minooris. Uus versioon tunnistati siiski sobivaks. Georg Otsa esituses sai „Saaremaa valss“ tuntud lauluks nii Eestis kui ka kauge­mal.

Miks aga laulis seda laulu just Georg Ots? Uno Loop on selle kohta märkinud, et seda laulu on väga raske laulda, sest “muusikaliste fraaside vahel pole üldse hingamise kohta”. Gorg Ots aga laulnud selle ära, sest oli ta ju nooruses olnud suure kopsumahuga hea ujuja.

2015. aastal avati Jööri külas Ürtsi mäel “Saaremaa valsile” mälestus­tahvel. Reeglina püstitatakse monu­men­te heliloojatele või kirjanikele, aga teadaolevalt ei ole mitte kunagi varem ükski laul veel sellise au osaliseks saanud.

Viimastel aastatel on Vaarandist ja Juhan Smuulist rohkem räägitud kui küüditajatest. Võimalik, et tegid seda tahtlikult, võimalik, et vastumeelselt. Võimalik, et ähvardati. Mis tegelikult oli, seda ei saa me kunagi teada. Tänapäeval nii levinud nn tühistamiskultuuri valguses võib arvata, et ei lähe kaua aega, kui hakkavad kostma valjud hääled, mis nõuavad ka Debora Vaarandi kui punaautori teoste tühistamist. Siis ilmselt kaob ka “Saaremaa valss”.

Hea teada: Raimond Valgre auks emiteeris Eesti Pank 2013. aastal esimese euromeenemündi, nimiväärtusega seitse eurot. Münte vermiti kokku 7500.

Muudetud: 30.09.2026