Luutsniku mõis – aadlipere pesast kuni 10 miljoni eurose tulevikuplaanini

Luutsniku mõis on läbi elanud tõelise ameerika mägede stiilis ajaloo: alustades von Glasenappide aadlipere residentsina ja lõpetades kohaga, kuhu uus omanik Siim Reinike plaanib rajada tipptasemel pansionaadi.

Kuigi 10 miljoni eurone investeering ootab veel oma aega, püsib visioon luua sellest väärikast hoonest paremast kvaliteetsest hooldekodust, mis võtab uue elu selle ajaloolisse majja.

Alates asutamisest 1816. aastal kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus Luutsniku mõis von Glasenappide aadliperekonna omandusse.

Algselt ühekorruseline väike krohvitud peahoone sai 19. sajandi keskpaiku peale teise korruse ja on enam-vähem sellisena säilinud tänaseni. Mõisas oli palju kõrvalhooneid, mis täna kas varemetes või ümber ehitatud. Peale võõrandamist elasid häärberis mõnda aega Eesti Vabadussõjast osa võtnud asunikud, mõisa saalis aga tegutses pood. Mõisa maad läksid aga jagamisele kunagiste teenijate vahel.

Aastatel 1928-1991 tegutses siin Luutsniku kool. Algusaastatel oli maja kooli jaoks nii suur, et siia mahtusid ka õpilaste internaat ja õpetajate eluruumid. Keldrisse mahtusid ka muu külarahva talvevarud. 1930-datel ja 1940-datel oli siin ka Luutsniku raamatukogu. Luutsniku kooli käis õpilasi ka Lätist, sest Luutsniku lähedal asuvates Läti külades elasid Eesti pered, kes tahtsid, et nende õpilased saaksid oma hariduse Eesti koolis. 1971. aastal kool õpilaste vähesuse tõttu suleti ja osa ruume võeti kasutusele eluruumidena. Sügiseti majutati siia ka sovhoosi kartulivõtjad. Suvel näidati kino.

Pikemat aega oli suuremat renoveerimist vajav Luutsniku mõisa peahoone müügis. 2025. aastal teatas mõisa uus omanik Siim Reinike, et on kavandanud sinna pansionaat-hooldekodu, mis pakuks umbes 50 inimesele keskmisest kõrgema kvaliteediga hooldus- ja majutusteenust. Seni on põhiliselt raha puudusel jäänud kavad vaid paberile, sellele vaatamata jätkuvalt jõus. Ligikaudsete arvutuste järgi vajaks projekti elluviimine vähemalt 10 miljonit eurot. Muinsuskaitse all see väärika ajalooga hoone ei ole, kuna säilinud on vaid peahoone, mitte terviklik mõisakompleks. Ka eurotoetusele pole lootust, selleks peaks hoones olema juba varasemalt tegutsenud hooldusasutus.

Muudetud: 06.03.2026

Metallist vaatetorn, kogukõrgus 19 m, vaateplatvorm 15,3 m kõrgusel.

Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril

Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald

Luutsniku mõis – aadlipere pesast kuni 10 miljoni eurose tulevikuplaanini

Luutsniku mõis on läbi elanud tõelise ameerika mägede stiilis ajaloo: alustades von Glasenappide aadlipere residentsina ja lõpetades kohaga, kuhu uus omanik Siim Reinike plaanib rajada tipptasemel pansionaadi.

Vaata ka neid kohti

Pagana­maa – hobusevaraste ja piirituse­vedajate meka

Rogosi mõis, kuhu Poola vürst endale Eesti lossi ehitas

Sänna mõis – vene puitpitsi mäss keset Võrumaad

Paganamaa – hobusevaraste ja piiritusevedajate meka