Valguta mõis ja mõisaaegne suurlinn keset Eestit

Kas teadsid, et Valgutas asub oma “London”?

Just Londoni  nime kandis mõisa tööliste elamu, mis koos moonakamajade ja lautadega moodustas eraldiseisva ja elava moonaküla- kolm moonakamaja ja kaks moonakate lauta, ainulaadne õllevabrik, sepikoda ja suur magasiait. See on haruldane ja terviklik säilinud sissevaade 19. sajandi mõisatööliste igapäevaelu, kus arhitektuur jutustab lugusid lihttööliste elust ja toimetustest von Siversite valitsusajal.

Valguta mõis oli omal ajal tuntud oma unikaalse õllevabriku poolest. See, mis algas manufaktuursest õllepruulimisest, kasvas eelmiseks sajandiks täismõõduliseks vabrikuks. Pärast Vabadussõda sai käärivast õllest aga hoopis karastav mõdu ja limonaad, kui siin avati karastusjookide tehas. Valguta õllevabrik on tänaseni üks mõisakeskuse arhitektuurimaid ja pilkupüüdvamaid ehitisi.

Valguta mõis rajati 17. sajandil. Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Siversid. Mõisa puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel. 1931. aastal ehitati peahoone põhjalikult ümber, et seda kasutada koolimajana.

Muudetud: 30.03.2026