Riisa raba- Soomaa värav, kus asfalt kohtub ürgloodusega

Erinevalt paljudest teistest rabadest, kuhu jõudmiseks peab kilomeetrite viisi kruusateedel tolmutama, asub Riisa otse Kõpu-Jõesuu maantee ääres.

See on ideaalne peatuspaik, kus astud autost välja ja oledki keset ürgset vaikust ja 5-kilomeetrine ring toob sind alguspunkti tagasi. See on logistiliselt kõige lihtsam raba-matk Soomaal.

Riisa raba on Soomaa viiest rabast väikseim, aga oma asukoha tõttu üks hinnatumaid radasid.

Ligi 5 km pikkune Riisa ehk Sorkuni raba õpperada on 1,2 km ulatuses läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Raja juurde on hõlbus pääseda, sest see asub Kõpu-Jõesuu maantee ääres. Ringikujuline rada toob alguspunkti tagasi, rada tutvustavad infotahvlid. Õpperaja äärde jääb ka Riisa vaatetorn.

Soomaa rahvuspargi alale jääb kokku viis raba. Lisaks Riisa rabale veel Valgeraba, Öördi raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Riisa raba arvati 1957. aastal loodud Soomaa rahvuspargi koosseisu 2005. aastal, olles oma 830 hektariga rahvuspargi rabadest väikseim. Rahvuspargi alast u poole moodustavad sood ja rabad. Nii on ka Soomaa rahvuspargi sümboliks kujunenud ühepuulootsik ehk haabjas, mida peetakse vanimaks veesõiduvahendiks Eesti alal. Haabjas on siinsetel aladel asendamatu olnud tuhandeid aastaid. Riisa raba külastades tasub meeles pidada, et pool rahvuspargist ongi vesi ja soo – maastik, kus haabjas on tänaseni kõige sobivam transpordivahend.

Soomaa haabjas on üheainsa haavapuu tüvest õõnestatud ja tulekuumusega laiaks “paisutatud” paat, mida kasutati suurvete ajal igapäevaseks liikumiseks. Selle valmistamise oskus on nii haruldane, et UNESCO on kandnud haabjameisterdamise vaimse kultuuripärandi nimekirja, kus kaitstakse just seda iidset teadmiste ja töövõtete kogumit. Tänapäeval valmib haabjaid vaid mõne meistri käe all, kuid Soomaa kevadised üleujutused ja haabjaretked hoiavad traditsiooni elus ning annavad võimaluse näha, kuidas sajanditevanune oskus päriselt toimib.

Riisal ei ole ainult matkarada, vaid ka oluline punkt Eesti teaduse kaardil. Siinne Halliste jõel asuv Riigi Ilmateenistuse Riisa hüdromeetriajaam on jälginud veetaset peaaegu sajandil, aastat 1929. Eriti oluline infoallikas on see Soomaa kuulsa “viienda aastaaja” ehk suurvee ajal, aidates ennustada, millal on aeg haabjad kuuri alt välja hinnata.

Muudetud: 18.04.2026

Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78028, Eesti

Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78201, Eesti

Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub

Kasti mõis

Varbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, 88201, Eesti

Sookurg, Tiksoja tee, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartu maakond, 61410, Eesti

Porkuni järv

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Riisa raba- Soomaa värav, kus asfalt kohtub ürgloodusega

Erinevalt paljudest teistest rabadest, kuhu jõudmiseks peab kilomeetrite viisi kruusateedel tolmutama, asub Riisa otse Kõpu-Jõesuu maantee ääres.

Vaata ka neid

Erstma punkri­lahing – veresaun, kus julgeolek ei säästnud isegi lapsi

Sindi kärestik ja pargid – betoonist vabanenud jõe uus algus

Tori kirik – Püha Jüri imepärane tagasitulek

Erstma punkrilahing – veresaun, kus julgeolek ei säästnud isegi lapsi