Põrgupõhja punker

Kas teadsid, et Konuvere külas aitasid peaaegu kõik talud metsavendi — ja seda nii, et keegi ei rääkinud?

Vaikimine oli ellujäämise vorm. Alles üheksakümnendatel, kui punane hirm oli hajunud nagu suits üle raba, selgus, et Põrgupõhja punkri ümber keerles terve küla vaikiv vandenõu. Ainult üks talu jäi kõrvale. Ülejäänud jagasid nii leiba kui lootust.

Põrgupõhja punker ise — 1947. aasta algul ehitatud — oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunker. Mitte lihtsalt punker metsas, vaid süda, mis peksis Eesti iseseisvuse nimel. Seal sees, maa all, peeti nõu, kirjutati, vaikiti, kuulati, kardeti. NKVD ründas punkrit 31. detsembril 1947. Lahingus sai kümnest punkris viibinust üks kohapeal surma, teine suri teel haiglasse. On märgitud ka umbes 50 NKVD sõduri surmast, kuid hiljem on selgunud, et nii palju neid siiski polnud. 2015. aastal ehitati punker uuesti üles. Nüüd saab sinna ööseks jääda. Magada samas kohas, kus kunagi magati relv padja all. Mõelda, mis tunne on, kui iga oksa praksumine võib olla viimane. Ja hommikul ärgates — hingata vabalt. Sest keegi kunagi ei saanud.

2007. aastal avati staabipunkri asukohas mälestuskivi langenud metsavendadele. 2015 avati punkri täismõõdus rekonstruktsioon.

Muudetud: 30.12.2025