Viivi­konna – kortermajade gerilja-remont ja hääbuv hiilgus

Siin ei oodata linnamajanduse abi, vaid värvitakse fassaade ja soojustatud torusid täiesti omal käel. 

 Viivikonna on koht, kus kohtuvad sürreaalne sotsialistlik arhitektuur ja elanike visa vastupanu hääbumisele, pakkudes vaatepilti, mida tavaliselt näeb vaid apokalüptilistes filmides.

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Viivikonna koos Sirgalaga Kohtla-Järve linnaosad.  Viivikonnas hakati põlevkivi kaevandama juba enne teist maailmasõda, kui põlevkiviõli maailmas hinda tõusis. Kaevandus rajati 1935-1936. 1950. aastal kasvas Viivikonnast alev.

Kui 1974. aastal Viivikonna karjäär suleti, hakkasid sealt ka elanikud vaikselt lahkuma.  Murrangulistel 1990ndatel algas lõplik Viivikonna ja Sirgala allakäik. Tööd ei olnud, majad lagunesid. Täna elab mõlemas asulas vaid poolesaja inimese ümber, kuigi omal ajal oli ainuüksi  Viivikonnas elanikke kuni 5000.

Tänaseks on hooned lagunenud ning loodus on oma jõudu näitamas – puud kasvavad pea kõikides hoonetes. Elanikud on ise proovinud hääbuvas asulas hakkama saada ja ka kortermaju omal käel, nii palju kui võimalik, korrastada – värvinud fassaade, soojustanud veetorusid. Riigi ja kohaliku võimu ainus ja suurim panus sealsete elanike heaolusse on olnud mänguväljaku rajamine.

Täna on Viivikonna kaevandusala üle antud Kaitseministeeriumile. Sinna laieneb kaitseväe Sirgala harjutusväli, mis asub samuti endises karjääris. Huvilistele on ligipääs Viivikonna kaevanduspiirkonda avatud. Liikuda tuleb seal aga lahtiste silmadega, kuna lisaks kaitseväe Sirgala harjutusväljale on seal lähistel ka Narva põlevkivikarjäär. Sealt veetakse põlevkivi välja veel kümmekond aastat.

Arkadi: Oleme ausad, mitte ühelgi Viivikonna elanikul ei ole ei korteriomandit, rendilepingut ega ka sissekirjutust. Tegemist on järjekordsete nõukogude parasiitidega, kes käivad prügikastides tuhnimas ja metalli varastamas. Pilpaküla analoog.

Muudetud: 03.03.2026