Risti­mägi, kus kohtuvad kurbus, lootus ja Eesti vabadus

1781. panid siin püsti esimese risti umbes tuhat rannarootslast, kes olid sunnitud maha jätma oma kodu, et aastal alustada ränka ja ohvriterohket teekonda Lõuna-Ukrainasse.

Reigi ja Pühalepa kihelkonna kunagisel piiril, pidasid 20. aug. 1781 oma lahkumisjumalateenistuse Hiiumaalt väljarändavad rootslased. Katariina II andis ukaasi rootslaste ümberasustamiseks Lõuna-Ukrainasse ja Kõrgessaare mõisa omanik Stenbock ajas vabad Rootsi talupojad maalt välja. Nii alustas umbes tuhat hinge enne talve oma rasket teekonda ja panid siin püsti esimese risti. Kevadel jõudsid rannarootslastest sihtkohta umbes pooled, kes rajasid Gammalsvenskby asula. Alles 1929. a. lubas Vene valitsus rootslastel lahkuda Rootsimaale. Enamus randus Gotlandil.

Kõik, kes siin paigas peatuvad, võivad teha risti rannarootslaste mälestuseks. Rist tuleks teha kohalikust materjalist, kahjustamata loodust. Sel kombel olevat kindlustatud risti tegija tulevane õnn. Legend pajatab, et siin sattunud kord kitsal teel vastamisi kaks pulmaseltskonda, kumbki polnud aga nõus teisele teed andma. Puhkenud kähmluses saanud ühest noorpaarist surma peig, teisest pruut. Ellujäänud pruut ja peig aga abiellunud hiljem omavahel ja elanud terve elu õnnelikult. Vallalistel on lootus peagi jõuda abielusadamasse, kui nad püstitavad neil ammustel aegadel elanud inimeste eeskujul võitluses hukkasaanute mälestuseks risti.

Ristimäel on aga ka kivist mälestusmärk – rist, mis on tehtud kahest vanast veskikivist. See avati 20. augustil 1991, täpselt 210 aastat pärast seda, kui rannarootslased siit sunniviisiliselt lahkusid. Avamise hetkel ei olnud veel teada, et samal päeva hilisõhtul kuulutas Eesti end taas vabaks.

Muudetud: 14.04.2026