Kaibaldi liivik – kui metsast saab looduskaitseala suurim oht

Pihla-Kaibaldi kaitsekorralduskava pakub sürreaalset vaatepilti, kus looduse kaitsmine tähendab tegelikult metsa vihast eemaldamist, et tankide loodud liivaväli saaks rahus edasi eksisteerida.

Ligi 12 hektari suurune Kaibaldi liivik on tekkinud II maailmasõja ajal ja järel toimunud metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel

Kaibaldi liivik on Eestimaa suurim. Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II maailmasõja ajal ja järel toimunud metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.
Pihtla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust. Saare keskosas paiknev looduskaitseala on saare suurim.

Suur osa Kaibaldi liivikutest on viimase poolsajandi jooksul metsastatud. Kui 1950ndatel aastatel oli liiviku pindala 159 hektarit, siis 2020. aastaks oli säilinud liiviku pindala vaid 14,7 hektarit. Looduskaitseala kaitse­korralduskava näeb ette Pihla-Kaibaldi liivikute taastamise, sealt metsa eemaldamise.

Muudetud 25.01.2026